KOMPOSTI VALMISTAMINE

 (01.05.2007) 

Inimkonna elu säilimise aluseks on mullaviljakus. Kui hävib muld, siis ei ole enam toitu loomadele ega inimestele. Suured linnad, veeklosetid ja kanalisatsioon viivad ringlusest välja suure hulga toitaineid ja muudavad need reos­tuseks. Looduslik toitainete ringlus on rikutud. Komposteerimine aitab huumuse kadusid mingil määral korvata.

Kompost on sõnniku, taimse orgaanilise materjali ja mulla segust või taimse orgaanilise materjali ja mulla segust tekkinud huumusrikas muld – mulla elustiku lagundava tege­vuse tulemus.

Kompost on vajalik madala viljakusega muldade paran­damiseks ja mullaviljakuse suhtes nõudlike toidutaimede kas­vatamiseks, aga ka viljapuude ja marjapõõsaste istutamiseks.

Komposti valmistamine seniste soovituste põhjal on töömahukas, sest peetakse vajalikuks komposti ümberkaevamist. Seda ei ole vaja teha, kui kompostihunniku ülesehitamisel panna vahele peenemaid oksi, mis kompostis lõpuks ka ära kõdunevad, kuid hoiavad komposti õhurikka.

Kompostiks kõlbmatu materjal. Linnade ja asulate orgaanilistest jäätmetest kompost ei kõlba toidutaimede kasvatamiseks, sest tänapäeva tööstuslik toit sisaldab palju keemilisi lisaaineid, taimekaitsemürke, säili­tus- ja saasteaineid, antibiootikume ja mitmesuguseid ravimeid, mida inimesed tarvitavad, sest haigeid on palju. Samuti ei sobi toidutaimede kasvatamise kompostimaterjaliks tööstuse orgaanilised jäätmed, mis sisaldavad kahju­likke aineid. Ka tööstusasulate ümbrusest ei tohi varuda orgaanilist materjali komposteerimiseks ning maanteedeäärne rohi ei kõlba selleks liik­lussaaste tõttu. Maanteeäärse keeluriba laius oleneb liiklus­tihedusest. Maanteede äärde tuleks istutada okas- ja lehtpuudest kaitseriba põldude ja karjamaade kaitseks liiklussaaste vastu. Ka ei tohi panna komposti importpuuviljade koori, sest neis on taimekaitsemürke ja säilitusaineid. Käimla komposti võib kasutada ainult lilledele, ilupuudele ja põõsastele, sest selles ei ole inimesele vajalikke toitaineid. Komposteerimiseks ei sobi ka seasõnnik. Sealiha ei sobi inimtoiduks ja seasõnnik ei sobi komposteeri­miseks ning toidutaimede kasvatamiseks, sest selles ei ole piisavalt inimesele vajalikke orgaanilisi ühendeid ja keemilisi elemente. Ka suvalise looma turba aluspanuga sõnnik ei kõlba komposteerimi­seks. Turbas ei ole neid orgaanilisi ühendeid, mida toidutaimed vajavad. Virts, vedel ja poolvedel läga suurfarmidest ohustab veekogusid, kaevusid ja põhjavett ega sobi komposteerimiseks ning põlluväetamiseks. Selline loomapidamisviis ei kõlba loo­duses toimuvasse ringlusesse. Kõik eelmainitud jäätmed tuleb muuta kahjutuks ja komposteerida, kuid sellist komposti  võib kasutada üksnes parkide ja haljasalade mulla parandamiseks ja iluaedades.

Kompostimaterjaliks võib kasutada veise-, lamba-, kitse- ja linnusõnnikut, kuid erinevatest komponentidest taimekompost on parem kui sõnnikukompost, mis koosneb heintest, põhust ja loomade väljaheitest.

Looduspärase aiapidaja kompostihunnikus on puulehti, umbrohte, aedviljapealseid ja -juuri, heina, põhku, savi, peenemaid oksi, ökoloogilise toidu jäätmed, puidujäätmeid, puiduhaket, vaarikavarsi, kaldale uhutud merevetikaid ja rooprahti, mageveekogude kaldale uhutud taimejäänuseid jms. Savise maa korral lisada kompostile liiva ja liivase maa korral lisada savi. Kompostihunniku servad ehitatakse üles umbrohtudest, keskele pannakse jämedamad aedviljavarred.

Kompostihunniku kohaks valige rohumaa, mis sobib kurkide või kõrvitsaliste kasvatamiseks. Kui sügisel valmistame kom­postihunniku aedviljade jääkidest ja umbrohtudest, kus on jämedamaid varsi (maapirni pealsed, mis muudavad komposti õhurikkaks), siis võime kevadel kompostivaalule istutada kõr­vitsaliste või kurgitaimed. Igale taimele teeme temale sobivasse kohta augu, kuhu mahub 1/3-1/2 ämbrit valmis taimekomposti ja istutame taimed, nende ümber raputame tuhka. Nii saame kasutada valmimata komposti. Kõrvitsaliste kasva­tamisel kompost valmib ja seda võib kasutada teistele taimedele, mitte enam kõrvitsalistele. Kõrvitsalised on ka ainsad, mis lepivad valmimata kompostiga. Kõigi teiste taimede (kapsad, porrulauk, spargel jt) jaoks tuleb kasutada kompostmulda kui see on vajalik.

Komposti vaalu optimaalsed mõõtmed on: laius 2-2,5 m, pikkus 3-3,5 m ja kõrgus 1,5 m, kaldenurk 60o. Kom­postivaalu aluseks on soovitav 10 cm paksune puiduhakke kiht. Kui maa väljaliselt sobib, siis võib igal aastal komposti vaalu pikendada uue lõigu võrra. Kui kompostis on piisavalt jäme­daid varsi, peenikesi oksi või vaarika varsi, siis on kompost õhurikas ega vaja segamist, ei vaja vihma eest kaitsmist. Iga kihi peale tuleb panna peenikesi oksaraage, mis hoiavad kom­posti parajalt õhurikka ega soodusta mädanemist. Mädanemisel saame ka lõpuks mulla, kuid protsess kestab kauem ja osa huumusest läheb kaduma. Komposti vaalu tegemisel paigal­datakse kõigepealt servad ja siis pannakse materjal keskele, nii ei vaju vaal laiali. Komposti  vaal peab jääma keskelt nõgus, et vihmavesi maha ei jookseks. Oksaraagude vahekihid ei lase vaa­lus liigniiskust tekkida, õhuhapnikku on vaalus piisavalt. Kui on kuiv aeg, siis tuleb komposti kasta. Komposti vaalu katame pealt mullaga. Umbrohtumise vältimiseks katame kogu vaalu heintega ja jätame seisma valmimiseni.

Komposteerimiseks sobib kasutada ka hävinud hoonete vundamendiga piiratud ala. Kaevata välja muld, kui seda on ja täita vundamendiga ümbritsetud süvend komposteeritava materjaliga. Seni kasutult seisnud maa leiab otstarbeka raken­duse.

Komposti valmistamise retsepte.

1. Põhualuspanuga veisesõnnikukompost – 30 kg ehk u 25 cm kiht põhku (1 sületäis), 30 kg ehk u 15 cm kiht sõnnikut (3 ämbritäit), 40 kg ehk u 10 cm kiht mulda (4 ämbritäit), 1/3 sületäit peenikesi raage. Komponendid jaotada platsile esitatud järje­korras kihiti, vaalu teha seni, kuni on saavutatud sobiv kõrgus. Iga kihi peale panna oksaraage. Valmis vaal kaetakse kinni. Valmimiseks kulub 5 aastat.

2. Põhualuspanuga lambasõnnikukompost – 20 kg põhku, 40 kg sõnnikut, 30 kg mulda, ½ sületäit peeneid oksi. Edasi toimida eelmise retsepti eeskujul; valmimisaeg 5 aastat.

3. Põhualuspanuga kanasõnnikukompost – 40 kg põhku, 5 kg sõnnikut, 50 kg mulda, 1 sületäis peenikesi oksi. Valmimise aeg 7 aastat.

4. Majapidamisjäätmete kompost – 30 kg rohtu või umbrohtu või 20 kg heina, 30 kg majapidamisjäätmeid (mis ei sisalda sünteetilisi pesemis- ja muid aineid), 30 kg mulda, 1/3 sületäit oksaraage, nõudepesuvett (loomulikult sünteetiliste pesuaineteta vett). Valmimise aeg 3 aastat.

5. Heinakompost – 30 kg umbrohtu, 30 kg heinu, 30 kg mulda, ½ sületäit oksaraage. Valmimise aeg 3 aastat.

6. Põhukompost – 30 kg värsket rohtu või umbrohtu, 20 kg põhku, 30 kg mulda, ½ sületäit oksaraage. Valmimise aeg 3 aastat.

7. Umbrohukompost – 15 cm paksune kiht umbrohtu, vahele oksaraage. Valmimise aeg 2,5 aastat.

8. Aedviljapõllujäätmete kompost – aedviljapõllu koris­tamisel tekkivad jäätmed (juurviljapealsed, kapsa lehed ja juu­red, lehtaedviljade koltunud lehed ja juured, kõrvitsaliste ja kurkide pealsed, maapirni pealsed, umbrohud jm) panna kom­posti vaalu vaheldumisi, vahele oksaraage. Valmimise aeg 2,5 aastat.

9. Lehekompost – sügisel langenud lehed kogutakse koos peenikeste okstega. Puulehed kleepuvad kergesti, lehtede vahele tuleb panna palju peenikesi oksaraage, et kompostee­rumiseks oleks piisavalt õhku.

10. Oksakompost – oksad jämedusega 0,5-1,5 cm, val­mistada puiduhake – 20 kg puiduhaket, 30 kg värsket rohtu või umbrohtu, 20 kg heina, 40 kg mulda, 1 sületäis oksaraage. Valmimise aeg 5 aastat.

11. 1-aastase võsa kompost – 30 kg värsket rohtu, 1 sületäis lehtedega võsa korrastatult, 20 kg mulda. Valmimise aeg 4 aastat.

12. Mättakompost – mättad keerata kummuli ja laduda kompostivaaluks. Valmimise aeg 4 aastat. Mättamulda vaja­takse mitmesuguste toataimede istutamisel. Söötis maa või heinamaa või karjamaa üleskündmisel saame hulganisti mättaid.

13. Kuivkäimlakompost – käimla sisu panna kihiti, vahele panna mulda, värsket rohtu, väiksemat umbrohtu ja teeservast niidetud kõrgeid umbrohte. Valmimisaeg 4 aastat. Kasutatav ilupuudele, -põõsastele ja lilledele. Tööstusliku toidu sööjate käimlakompost ei kõlba ringlusesse.

Komposteerimisel ei ole vaja preparaate ega lisaaineid (lubi, fosforiit).