2. jätk UUDISKIKRJAS olevale tekstile

 "ÖKOLOOGILINE MAJANDUS MAAL"

 

2.3. Ököko-aedviljade külvamine ja hooldamine

Ököko-aedvilja külvid ei vaja peenraid ega vagusid. Kui maa on olnud kasutuses, siis on vaja otsustada, kuhu ja mida külvata. Üht aedvilja ei tohi kasvatada mitu aastat järjest samal kohal. Viljavaheldus peab olema vähemalt neljane, st kolm aastat tuleb kasvatada teisi kultuure, enne kui esimene võiks korduda. Näiteks esimesel aastal külvame puhanud maale juurviljad, mis vajavad huumust, järgmisel aastal on sobiv külvata kaunviljad, mis omavad mügarbaktereid ja rikastavad mulda huumusega. Kaunvilja järel võib külvata suvivilja, nt kaera. Kui kaunviljaks oli varakult külvatud hernes, siis võib külvata talivilja ka augustis. Neljandaks võib olla raps, mis mulda huumusega rikastab. Viljavahelduse õigeks järjestamiseks on kasulik järgmine külvikultuuride tabel.

Tabel 2.1.

Viljavahelduses kasvatatavad külvikultuurid.

Taliviljad

Suviviljad

Aedviljad

Eri kultuurid

Kaunviljad

Vahekultuurid

spelta –

oder –

juurviljad –

raps +

hernes +

aed-harakputk ++

rukis –

kaer –

kapsad –

valge sinep +

põlduba +

kress-salat +

tritikale –

ohtetu kaer –

lehtaedviljad –

õlirõigas +

aeduba +

kultuurmalts +

talioder –

tatar –

kartul –

 

sojauba +

saialill +

talinisu –

 

 

 

lääts +

lutsern ++

 

 

 

 

 

lupiin ++

 

 

 

 

 

vikk ++

 

 

 

 

 

aasristik ++

 

 

 

 

 

Rootsi ristik ++

 

Huumust vajavad kultuurid on märgitud miinusmärgiga (–) ja mulda huumusega tugevamalt rikastavad kultuurid on märgitud kahe plussmärgiga (++), nõrgemalt rikastavad kultuurid ühe plussmärgiga (+). Kress-salat, aed-harakputk ja saialill kasvavad nii positiivses kui ka negatiivses väljas. Kõik teised tabelis loetletud kultuurid vajavad positiivset välja.

Palve mõju põllu väljale toimib ainult antud kultuuri kasvamise ajal, siis saab kasutada aasristikut või Rootsi ristikut vahekultuurina enne talivilja külvi. Ristik külvata kevadel ja niita kuu aega enne talivilja külvi, jätta põllule. Talivilja võib külvata käsitsi või traktorikülvikuga. Külvi järel tuleb palvetada. Vahekultuur külvata ilma palveta.

Vahekultuure saab külvata kohe pärast varakult valminud teravilja koristamist augustis. Siis on vahekultuuril aega kasvada üle kahe kuu. Vahekultuure, nt aed-harakputke võib kasvatada ka enne talivilja külvi. Aed-harakputke seemne saab koristada juuli algul ja varred anname põllule tagasi.  Saialille võib külvata kevadel, valminud seemned korjata enne talivilja külvi ning niita saialilled ja jätta põllule. Kress-salatit võib külvata kevadel vara, müüa salatina ja lasta osa seemneks valmida, jõuab koristada enne talivilja külvi. Kultuurmaltsa võib külvata koos aedviljadega. See tärkab hiljem ja ei varja aedvilju. Võib müüa ka salatiks, võib kuivatada talveks, saab korjata seemet. Kultuurmaltsa võib külvata kevadel ja niita enne talivilja külvi, jätta katteks põllule. Kultuurmaltsa seemet tuleb algul eraldi kasvatada.

Viljapõhk, hernevarred ja muud vahekultuuride seemnetest puhastatud varred antakse põllule tagasi. Põllult viime ära ainult saagi. Kõik jämedamad pealsed ja varred nagu kartul, maapirn, kaalikas, kapsas jt komposteeritakse ja kasutatakse kapsaste, tomatite ja teiste taimede istutamisel.

Juurviljad tuleb külvata varakevadel, kui muld on küllaldaselt niiske ja sobiv seemnete idanemiseks, siis ei ole esialgu vaja kasta. Enamikku juurvilju võib külvata kasvukohta ka sügisel novembri algul, kui seemnete idanemine ei ole enam tõenäoline. Siis tärkavad taimed kevadel neile kõige sobivamal ajal.

Haritud maa tasandada rehaga, märkida maha pulkadega külviriba kohad laiusega 7...12 cm ja paraja laiusega käiguvahed (u 20 cm), siis on juurviljadel piisavalt ruumi kasvamiseks. Otstarbekas on külvata laiemale ribale, kuhu mahub kõrvuti 4–5 porgandit, 4–5 peterselli, 2 peeti jne. Ühes reas külvamisel raiskame head põllumaad. Külviribas kõrvuti kasvades suureneb saak vähemalt 2...3 korda ja juurviljad ei kasva liiga suureks, kui on viljakas muld. Külviriba kobestatakse 4...5 cm sügavuselt ja külvatakse seeme liikudes sikk-sakki mööda küviribal. Käsitsikülv on kõige parem, kuid see vajab vilumust, et seemne kulu oleks optimaalne ja ei oleks liiga palju tööd harvendamisega.

Söötis maale külvamisega ei olda harjunud. Aga ökökoviljeluses on just see oluline. Looduses ei hari keegi maad, seemned kukuvad maha ja kui maa on väljaliselt sobiv ja õige võnkesagedusega antud taimele, siis lähevad seemned kasvama.

Söötis maa või rohumaa tuleb niita, kas käsitsi või niidukiga. Niidetud taimed või kulu jääb maha. Söötis maa on viljakas, sest kõik taimed,mis seal on mitmeid aastaid kasvanud ja sinna jäänud, on rikastanud maad huumusega. Kõigepealt märgitakse pulkadega maha maatüki suurus, seejärel külviribad ja erinevate juurviljade kohad. Külviribad kobestada 4...5 cm sügavuselt, korjata ära rohumättad ja umbrohud, need komposteerida. Kobestatud ribale külvata seemned käsitsi liikudes mööda sikk-sakki, et seemned jaotuksid ühtlaselt kogu riba laiuselt. Niidetud rohud katavad külviribade vahed. Pärast külvi kaetakse seemned mullaga ja patsutatakse muld kinni. Suuremad seemned (peet, hernes, uba jt) vajavad sügavamat külvivagu, neid võib külvata ka käsikülvikuga. Kui kevadine muld on veel küllaldaselt niiske, siis ei ole vaja kasta. Kui olete külvi lõpetanud, siis palvetage, et külvatud põld muutuks väljaliselt positiivseks, kaoksid negatiivse väljaga alad, Hartmanni võrgustiku mõju ja maatüübi mõju. Nüüd näete, kuidas toimib palve ja veendute, et Jumal on olemas, et Ta kannab hoolt oma laste eest. Taimed edenevad hästi, harvendada on vaja, et kõigil oleks ruumi kasvamiseks. Enamik harvendatud juurvilja taimedest sobivad salatiks toitude juurde. Kahjurid otsivad nõrku taimi. Kui taimed on elujõulised, siis kahjurid neid ei taha. Kui palvetate põllu juures iga kahe nädala tagant ja hoolitsete taimede eest, siis saate sügisel hea saagi.

Aedviljade veevajadus on erinev. Väga niisket mulda vajavad kõik istikud, lehtaedviljadest kapsad, salat, spinat, till. Juurviljadest kaalikas, redis, rõigas ja seller; harilik sibul ja kurk vajavad väga niisket mulda vaid suve esimesel poolel. Redis, salat, spinat ja till on väikese juurestikuga mullapinna lähedal, samuti kurk. Neid tuleb tihti kasta, kuid väiksema kogusega kui kapsaid. Kapsajuurestik on sügaval ja vajab korraga rohkem vett. Katteviljeluse kasutamine vähendab vee vajadust mõõdukalt. Keskmiselt niisket mulda vajavad pidevalt tomat, maguspipar ja baklažaan, kuid ka harilik sibul, kurk ja kõrvits suve teisel poolel. Vähese niiskusega mullas võivad anda saaki sügavale mulda tungiva juurestikuga kultuurid nagu peet, porgand, aedhernes, aeduba ja põlduba.

Kui külvid on tehtud õigel ajal ja taimede ridade vahe kaetud vanade heintega, siis püsib muld niiskena üsna kaua. Sellegi poolest ei saa kiidelda, et kasta pole vaja. Seal, kus on veevärk saab kastmisvee kraanist, aga see maksab. Maal tuleb võtta vesi pumbaga kaevust ja juhtida voolikuga põllule, kus pihustiga taimedele jagatakse.

Umbrohud kasvavad reavahedes kattest läbi. Kui rohttaimed on umbes 10 cm pikkused, siis tuleb nad vikatiga maha niita. Vahel tuleb niita 2 või 3 korda enne kui aedviljad on jõudnud niitmise piirini. Reavahedesse tuleb ka katet lisada (vanu heinu), see aitab niiskust säilitada. Kasta tuleb siis, kui on pikemat aega kuiv olnud.

Edaspidi tuleb juurviljade rohimiseks kasutada kõverat terava servaga lõikurit, et lõigata juure pealt maha umbrohud. Nii ei kobesta me mulda liigselt ja niiskus säilib. Mulla kobestamisega tegeleb mulla elustik ja taimede juured.

Mullaviljakuse säilitamiseks jäetakse põllule maha lõigatud umbrohud ja kultuurtaimede pealsed, väljaarvatud jämedad ja pikad varred. Mullaviljakuse säilitamiseks ei piisa alati viljavaheldusest ja tagastatud kultuuride pealsetest. Aedviljade vahele võib külvata kultuurmaltsa või aed-harakputke, mis rikastavad mulda huumusega ega häiri teiste taimede kasvu. Kui mõned taimed edenevad halvasti, sest maa on lahja, siis tuleks panna nende ümber merevetikaid või pooleldi kõdunenud rooprahti või komposti.

Komposti aedviljade tarvis tuleb valmistada aedvilja pealsetest: maapirni, kartuli, kõrvitsa, kurgi, porgandi, peedi, kaalika pealsetest, väljaarvatud see osa, mis läheb kuivatatult toiduks. Komposteerida tuleb niidetud hein ja umbrohud enne õitsemist, puulehed, vanad heinad, toidujäätmed köögist, riknenud aedviljad keldrist. Puulehed panna õhukese kihina, vahele panna mulda ja peenestatud savi, tooreid peeneid puuoksi, mis on nagu võrgustik, mis ei lase kompostil kokku vajuda, hoiab selle õhulisena ja komposti ei ole vaja ümber kaevata (vt Komposti valmistamine).

Kõrvitsalisi ja kurke võib kasvatada valmimata või värskelt kokku pandud kompostil. Pool ämbrit valmis kompostmulda ja 4 kõrvitsaseemet ühte pesasse. Kurke võib külvata samuti, veerand ämbrit valmis komposti ja 4-5 seemet pesasse. Pesa ümber võib panna mõned tugevad kepid, et kurgid võiksid üles ronida, ei läheks mädanema ja oleks kergem koristada.

Kapsa istutusauk täita kompostmullaga, teised aedviljad on vähemnõudlikud. Komposti vajavad veel tomat ja paprika, füüsal ja spargel. Avamaal saab tomatit kasvatada rohumaa positiivses väljas, tuulte eest varjatud kohas vastu Päikest, noored taimed varjata klaasiga. Katsetada võiks sorti `Sibirski skorospelõi`.

Tomatite ja baklažaanide taimed peaks ette kasvatama ja istutama kasvuhoonesse. Kui tomatite jaoks on varjuline koht aias, siis laske neil roomata, sõlmedest kasvavad juured ja uued viljakandvad võrsed.

Kui muld on kõva, siis kasvatage esialgu daikoni, nende juured kobestavad mulda, paari aasta pärast saab muud kasvatada.

 

2.4. Aedvilja kasvatamine poolmetsikul viisil

 Aedvilja kasvatamisel poolmetsikul viisil peaks maaviljakuse eest eelnevalt hoolitsema. Esialgu teha külvi vagu ja külvata seemned, lasta aedviljal kasvada koos umbrohuga. Aedvili tuleb külvata vahetult enne umbrohu tärkamist või pärast umbrohu hukkumist sügisel. Külvata tuleks varakult, niipea kui maa on tahenenud. Niita vana rohi ja jätta maha. Umbrohtu niita enne taimede tärkamist, aga ka siis kui köögiviljataimed on veel noored ja nõrgad. Kui aedviljad tärkavad enne umbrohtu, siis ei kasva umbrohi neist üle. Kui külvata tihedamalt, siis on kaalikas, peet, daikon jt köögiviljad küllalt tugevad, et võistelda umbrohuga. Põld- ja aeduba on kerge kasvatada. Ubade kasvatamisel on vajalik varane idanemine, sest kevadel on vihma vähe. Aeduba on külmaõrn, seda tuleb kattelooriga katta.

 

2.5. Katmikalad

Pikema kasvuajaga taimede ettekasvatamiseks, varase saagi saamiseks ja soojalembeste kultuuride kasvatamiseks on sobiv kasutada klaasidega lava, taimlat, külm- või köetavat klaaskasvuhoonet. Kilekasvuhooned ei ole head. Kasvuhoone asukohaks on kõige sobivam rohumaa maaväljahindega 1016...1020 Hz.

Kõige lihtsam on kasutada ka taimede ettekasvatamiseks ja varase saagi saamiseks lava, mille klaasid võib sooja ilmaga ära tõsta.

Kasvuhoone mullaks sobib hästi küps taimekompost (2–3 aastat) – parima kvaliteediga ja väga hea maitsega saagi saame kui külvame ökökoviljeluseks sobivad sordid.

Sõnnikukompost tuleb koostada: 1 osa sõnnikut ja 3 osa põhku või heinu. Komposti valmistamisel pannakse vahele mulda ja peeneid tooreid oksi, et ei oleks vaja ümber kaevata. Sõnnikukompostiga kasvatatud saagi maitse ei ole nii hea kui taimekomposti korral.

Kasvuhoone alusmüürid tuleb ehitada pae- või põllukivist, tugikonstruktsioonid puidust, katus ja seinad klaasist, mitte klaasplokist. Polüetüleen või polüvinüülkile ei lase piisavalt läbi UV-kiirgust, mille toimel tekib taimedel bioväli. Nõrga bioväljaga kasvanud taimed ei suuda moodustada elujõulisi seemneid, neis ei moodustu küllaldaselt inimesele vajalikke toitaineid. Selliste viljade kasutamine toiduks kahjustab silmanägemist ja põhjustab rasvkasvajate teket. Kasvuhoone kütmiseks sobib ainult tellistest ahi ja puiduküte. Õhu, niiskuse ja temperatuuri reguleerimiseks on õhutamisaknad, mis moodustavad 20–25% katusepinnast.

Talvel kasutatakse peamiselt päevavalgust ja taimede ettekasvatamiseks ka elektrihõõglampe või luminofoorlampe. Et vältida suvel kasvuhoone ülekuumenemist, kaetakse klaasid kattelooriga. Tavaline klaas UV-kiirgust läbi ei lase, tuleb kasutada kvartsklaasi. UV-kiirgusel on tugev fotokeemiline ja bioloogiline mõju taimedele.

Külmkasvuhoone on sobiv ehitada punastest tellistest hoone lõunaküljele. Tellissein soojeneb Päikese paistel, salvestab soojust, mille annab öösel üle kasvuhoonele.

Taimla või kasvuhoone vastu majaseina tekitab puitseinas mädaniku. Kasvuhoone sein laduda punastest tellistest vastu puitseina. Suurem ja eriti lõunapoolne kasvuhoone sein peaks olema avatav, hingedel ja tihenditega. Kasvuhoones peaks olema tellisahi talve suuremate külmade ajaks, taimla saab lisasoojust majast. Elektrikütet kasutada ei ole soovitav. Vertikaalseinad katta talveks roomattidega. Vaba pinda jätta vastavalt ilmadele ja vajadusele. Tubades on laiad aknalauad vajalikud taimede ette­kasvatamiseks. Taimede ettekasvatamisel ei ole biovälje teke oluline. Võib kasutada kunstlikku valgust. Kasvuhoone sobib hästi roheliste taimede ületalve säilitamiseks. Saame talve läbi värskeid rohelisi maitsetaimi ja salateid. Juulis külvatud tomatitaimedel valmivad viljad +2°...+3° C juures talvekuudel.

 (Käesoleva teksti edasilugemiseks valige vasakult alammenüüde hulgast "ökomajandus 4")