UUED MÕISTED TOITUMISES
Loomuliku toitumisõpetuse koostamisel osutus vajalikuks võtta kasutusele hulk uusi mõisteid, mis senises toitumisõpetuses puudusid. Mõiste võnkesagedus iseloomustab energialiike, elusorganisme, toiduaineid, toite jm. Ilmsiks on tulnud elava tule eriline tähtsus inimese elus, nii soojusallikana kui toiduvalmistamisel. Toidutaimede, toiduainete ja toitude toiteväärtus on toitumise seisukohast oluline näitaja. On vaja teada toiduainete absoluutset ja suhtelist toiteväärtust. Täiesti uus mõiste on ka inimese loomulik toit, sest senilevinud arvamus, et inimene peab liha sööma, ei pea paika, kuna inimene on oma organismi ehituse poolest puuviljatoitlane. Tööstuslik toit on talle võõras ja sobimatu, põhjustades tsivilisatsioonihaigusi.
Definitsioonid ja väärtushinnangud on saanud võimalikuks Looja armust ja heldusest, tema soovist õpetada inimesi Püha Vaimu kaudu.
VÕNKESAGEDUS on füüsikaline suurus, mis iseloomustab kõike vaimses ja materiaalses maailmas ning eluta ja eluslooduses. Võnkesagedust tuleb meil sageli kasutada toiduainete, toitude, energeetika jm nähtuste iseloomustamisel.
Materiaalse maailma võnked on madalad, vaimse maailma omad kõrged. Inimene võib võnkumisi tajuda mürana, häälena, värinana, mehaanilise vibratsioonina, valgusena, värvidena jne. Jumal on kõige kõrgema võnkega, inglid jt kõrgemad vaimolendid on veidi madalama võnkega. Inimene on nii materiaalne kui ka vaimne olend. Tema võnkesagedus on elava looduse võngete piirkonnas. Kui inimene on läbi teinud vaimse uuestisünni ja on saanud ühenduse Jumalaga, siis võivad tema võnked hakata suurenema ja lähenema kõrgemate vaimsete olendite omadele. Selleks, et luua eeldused tõusmiseks vaimse maailma võngete redelil, on vaja inimese vaimu ja keha toita materiaalse maailma kõrgemate võngetega, nagu elav tuli ja elaval tulel valmistatud inimesele sobivad taimsed toidud, mis on omandanud elava tule võnke. Inimese vaimu saab toita elava tule ja klassikalise muusika võngetega. Need loovad eelduse tema vaimu ja keha võnke suurenemiseks, juhul kui ta palvetab, loeb Jumala Sõna ja elab Jumala tahtes. Aga kui puudub usk Jumalasse, siis elaval tulel valmistatud toit küll toimib, aga inimese vaimsus ei muutu.
ELAVA TULE saame surnud kuivas puidus sisalduva bioenergia jäägi (40%) vabanemisest põlemisel. Bioenergia vabanemisega kaasneb vaimse piirkonna võnk 1024 Hz. Elava tule kõrge võnke soojus on inimesele soojustandev ja sobiv toiduvalmistamiseks. Elaval tulel teatavaid reegleid järgides valmistatud toit omandab elava tule võnke ja sellise toidu söömine suurendab inimese vaimsete kehade võnkeid, luues eeldused tema vaimsele edenemisele.
Planeet Maa energiaallikaks on Päike. Taimed kasvavad päikeseenergia, -valguse ja -soojuse toimel ning päikeseenergia salvestub taimedes. Kuiva taimse materjali põletamisel vabaneb energia soojuse ja valguse kujul – vabaneb bioenergia jääk vaimse piirkonna võnkega – elava tule võnkega 1024 Hz. Miljoneid aastaid tagasi kasvanud ürgmetsadest ja elusloodusest on saanud fossiilkütused – need on oma bioenergia täielikult kaotanud ja nende võnk on madal.
Inimene on õppinud kasutama taastuvaid ja taastumatuid energiaallikaid elektrienergia saamiseks, aga ka kütteks. Elektrienergia võnk on madal. Ainult bioenergia vabanemisega kaasneb vaimse piirkonna võnk. Energiaallikaid ja -liike võib järjestada võnke alusel järgmiselt: kuiv puit – 1024 Hz, elektrienergia – 108 Hz, turvas – 107 Hz, maagaas – 107 Hz, põlevkivi – 106 Hz, kivisüsi – 106 Hz, nafta – 105 Hz, mikrolaine – 104 Hz.
Kõiki neid energiaallikaid ja -liike on võimalik kasutada toiduvalmistamisel, kusjuures toit omandab kasutatud energiaallika või -liigi võnke ja toidu võnk langeb kurjusepiirkonda. Erandiks on kuiv puit.
TOIDUTAIMEDE, TOIDUAINETE JA TOITUDE VÕNKESAGEDUS hertsides iseloomustab toidu kvaliteeti. Toidutaimede võnkesagedus ja toiteväärtus on omavahelises seoses. Säilitamisel ja töötlemisel võivad võnke ja toiteväärtuse muutused olla erinevad. Võnget ei ole senini kasutatud toiduainete ja toitude kvaliteedi hindamisel. Kuna võnkesagedus on kõigile nähtustele ühine suurus, mida on võimalik Looja tahtel hinnata, siis saame välja tuua seosed inimese toitumise, tema vaimu ja keha, aga ka tema vaimse arengu vahel. Samuti võime välja selgitada igasuguste muude võngete mõju inimese tervisele ja vaimsele edenemisele.
ORGANOMINERAALID on elusorganismides kõik orgaanilised ühendid, mis sisaldavad peale kuue põhibioelemendi (vesinik, süsinik, hapnik, lämmastik, fosfor, väävel) veel makro- ja mikroelemente. Senini on neid nimetatud mineraalaineteks ning see on tekitanud arusaama, et elusorganismid sisaldavad ka mineraalaineid. "Võõrsõnade leksikoni" 2000.a väljaande kohaselt on mõiste "mineraalaine" organismile eluks vajalik anorgaaniline aine. Organism omastab neid mikrokogustes. Kuid inimorganismis anorgaanilisi mineraalaineid ei esine. Selle arusaamise kummutamiseks oli vaja kasutusele võtta uus mõiste – organomineraalid – et vältida vääritimõistmist.
INIMESE LOOMULIK TOIT on Looja poolt inimesele ette nähtud ökoloogilistest toidutaimedest ja taimsetest toiduainetest valmistatud elav toit ning elaval tulel teatavaid reegleid järgides valmistatud toit, millel säilib bioväli ja toiteväärtus ning mis omandab elava tule võnke 1024 Hz. Inimese loomulik toit on sobiv organismi ülesehitamiseks ja elutegevuseks. See ei põhjusta häireid ega haigusi; tagab inimesele tugeva immuunsüsteemi. Loomulik toit loob eeldused inimese vaimseks arenemiseks.
TOITEVÄÄRTUS on toiduaine väärtus, mille arvestamise aluseks on inimese füsioloogiliste vajaduste, st kogu organismi, selle elundite ja rakkude elutegevuse vajaduste rahuldamine, aga ka vaimse struktuuri vajaduste rahuldamine samaaegselt kõigi eluliselt vajalike toitainete – vitamiinide, makro- ja mikroelementide ning teiste orgaaniliste ühendite sisaldusega toiduaines. See näitab, kui täisväärtuslik on toiduaine inimorganismi seisukohast. Toiduaine toiteväärtus näitab, kuivõrd antud toiduaine sisaldab kõiki toitaineid (süsivesikud, valgud, rasvad, vitamiinid, organomineraalid jt), mis sellele toiduainele on looduslikult omased.
ABSOLUUTNE TOITEVÄÄRTUS järjestab toiduained nende toiteväärtuse järgi protsentides. Kui on vaja erinevaid toiduaineid võrrelda, siis märgitakse juurde, et tegemist on absoluutse toiteväärtusega. Toiduaine võnkesagedus ja absoluutne toiteväärtus on omavahel seotud väärtushinnangud, st mida kõrgem on toiduaine võnkesagedus, seda suurem on selle absoluutne toiteväärtus.
SUHTELINE TOITEVÄÄRTUS on iga toidutaime parima sordi saagi jaoks 100%, kui teda on kasvatatud looduspärasel viljelusel. Iga toidutaime saagi toiteväärtus oleneb tema sordist, kasvutingimustest, väetamisest, hooldamisest jm. Suhteline toiteväärtus võimaldab võrrelda mõjusid vastava liigi piires. Toiduaine töötlemisel, säilitamisel ja toiduvalmistamisel toiteväärtus väheneb, v.a toidu valmistamisel elaval tulel teatavaid reegleid järgides. Enamasti on vaja kasutada suhtelise toiteväärtuse, harvem absoluutse toiteväärtuse mõistet.