Ökoloogiliseks kasvatamiseks sobivad seemned (29.03.2011) 

Paki hind EEK

Seston Seemned:

 

Aed-piparrohi 3g 1pk KURZEMES SEKLAS

5.88

Hernes "Aamisepp" 25g 1pk (tv 80%) Seston

5.16

Juurpetersell "Berliner" 1g 1pk Seston

5.16

Jääsalat "Great Lakes" 1g 1pk (tv 80%) Seston

5.16

Käharpetersell "Moss Curled" 1g 1pk Seston

5.16

Nuikapsas "Gigant" 1g 1pk KURZEMES SEKLAS

5.88

Peasalat "White Boston" 2g 3 pk Seston KURZEMES SEKLAS

5.88

Salat "Rucola" (Põld võõrkapsas) 2g 1 pk KURZEM SEKLAS

5.88

Bauhof

 

Aed-piparrohi 2g 1pk Seklos

9.00

Nuikapsas "Gigant" 2g 1pk Seklos

9.00

Põld-lambalääts 3g 1pk Seklos Selteret OÜ

9.00

Ürtallik Kerss 0,3g 1pk Seklos

9.00

Seemnemaailm

 

Basiilik "Erevanski" 0,5g 1pk  NK Russkii Ogorod

8.00

Daikon "Saša" 1g 2pk Aelita

7.00

Jaapani kapsas (salat) "Mizuna" 0,3g 1pk  Aelita

9.00

Jaapani rõigas "Minovase" 1g 1pk NK Russkii Ogorod

7.00

Kapsas "Slava" (varane, saak juba juunis) 80 tk 1pk Seva Seed

14.00

Kapsas "Slava 1305" keskvarane 0,5g 1pk Poisk

6.00

Kurk "Altai" 15tk 1pk Poisk

9.00

Kreeka hein – Trigonella 1,5g 1pk Zeva-Flora ....

14.00

Kähar petersell "Mooscrause 2" 3g 1pk Poisk

7.00

Magus paprika "Vägilane" 0,25g 1pk Poisk

9.00

Mangold "Lucullus" 4g 1pk Zeva Seed

11.00

Mangold "Rhubarb" 4g 1pk Zeva Seed

12.00

Mustjuur 2,5g 1pk Zelseed

11.00

Mustjuur "Libochehovicky" 1,5g 1pk Zevaseed

12.00

Pastinaak "Culinary" 1g 1pk Poisk

7.00

Pekingi kapsas "Hilton" 1g 1pk Zelseed

10.00

Punane peakapsas "Mars" (suvine) 1g 1pk Zelseed

10.00

Punapeet "Bordoo 237" 5g 1pk NK Russkii Ogorod

7.00

Redis "Korund" 5g 1pk Zelseed

10.00

Rõigas must "Culata Cerna" (säilitus) 3,5g 1pk Zelseed

10.00

Rõigas must "Culata Cerna" (säilitus) 3,5g 1pk Seva Seed

10.00

Salatsigur "Witloof" 0,5g 1pk Poisk

9.00

Sidrunmeliss 0,5g 1pk NK Russkii Ogorod

10.00

Spargelkapsas "Calabrese" 1g 1pk Zelseed

10.00

Stevia (suhkruleht) 10tk 1pk NK Russkii Ogorod  

29.00

Õlikõrvits "Opavska" 3g 1pk Seva Seed

14.00

Tartu turult eesmisest poest ja turult ostetud

 

Harilik mustnupp Seklos, Selteret OÜ, 3g 1pk  

10.00

vt üles Punapeet "Bordoo 237" 5g 1pk NK Russkii Ogorod

10.00

Rukola ehk põld-võõrkapsas,Akone OÜ, 0,5g 1pk

8.00

Wild Rocket, Liivsinep / Diplotaxis tenuifolia (rucola salat), Suttons, AS Schetelig EV, 670tk

12.00


Seemneid saab tellida
saareantsu@gmail.com

 

Looduspärane ehk ökökoviljelus                                              (10.05.2010) 

(ökoloogiline ja ökonoomne viljelus)

2010. aasta tuleb maaviljeluses tõenäoliselt eriline. Karta on, et intensiiv- ja maheviljelus saaki ei anna. Viljapuud sel aastal vilja ei kanna, sest eelmisel aastal oli ülisuur saak ja puud ei suutnud õiepungi moodustada. Impordile loota ei saa.

Sellel aastal tuleb kasvatada ökoloogilisi aedvilju ja kartulit. Need peaksid andma hea saagi, kui õpite kasutama looduspärase viljeluse võimalusi. Kasutusele tuleb võtta söötis põllumaad, mis on puhanud ja huumust kogunud. Mõistlikum on kasvatada ökosaadusi omal maal, kui importida aedvilja ja kartuleid EL-maadest. Raha on niigi vähe ja seegi läheb mõttetult välja.

Teaduslikul põllumajanduse arendamisel on suurte saakide nimel unustatud loodusliku tasakaalu seadus. Loodusseadusi ja mulla elustiku osa taimekasvatuses teadustöötajad veel ei tunne.

Intensiivviljelusel saadakse suured saagid suhteliselt väikese töövaeva ja kulutustega. Peamiselt kasutatakse kolme väestist: lämmastik-, kaalium- ja fosforväetist, harvem teisi. Taimed omastavad vees lahustunud kunstväetises sisalduvad elemendid. Kolmest põhikomponendist on küllalt, et taimed kasvaksid ja saaki annaksid. Näib, et kõik on korras, kuid loomulik kasvuprotsess on asendunud kunstlikuga, saagi tv on vajalikust 5...10 korda madalam. Suur saak saadakse saagi tv arvel, seejuures hävitatakse mulla elustik ja saab kannatada inimeste tervis. Saagi tv hindamiseks puuduvad tänapäeva teadusel vahendid.

Kunstväetised ja taimekaitsemürgid surmavad järk-järgult mulla elustiku ning suure saagi tv on madal – 10...20%, mis ei rahulda inimorganismi vajadusi, nõutav on 80...100%. Intensiivviljeluse saagis jäävad puudu makro- ja mikroelemendid. Nii koduloomad kui ka inimesed toituvad intensiivviljeluse saadustest. Need puudujäägid, aga ka taimekaitsemürgid avaldavad tugevat mõju inimese tervisele, tulevad ilmsiks tsivilisatsiooni haigused – südame-veresoonkonna haigused, allergiad, vähk jt; toiduainete madal toiteväärtus ei taga immuunsüsteemi kaitsevõimet haiguste suhtes. Ajutegevus – mõtlemine ja mälu vajavad küllastamata rasvhappeid, suhkruid, mitmesuguseid makro- ja mikroelemente. Loomsest toidust saavad inimesed rasvast ja valkudest ainult küllastatud rasvhappeid, mis soodustavad ülekaalulisust. Toitainete puuduse tagajärjeks on vaimselt ja füüsiliselt haiged lapsed. Toitainete koostis ja struktuur on muutunud, selle tagajärjeks on aktseleratsioon – noored inimesed kasvavad pikaks ja on kõhetud.

Maheviljelusel väetatakse suvel põldu laudasõnnikuga ja seejärel külvatakse rukis. Saadakse suur saak, kuid samuti saagi tv languse arvel, sest toimub üleväetamine. Maheviljeluse esimesel aastal langeb saagi tv 30%-le. Järgmise nelja aasta jooksul suureneb saagi tv iga aastaga jõudes 100%-ni viiendal aastal. Sõnnikuga väetamine ja mulla harimine kahjustab mulla elustikku, kuid see taastub pikkamööda.

Internetist leidsin soovituse teha komposti ja kasvatada väikesel kompostmullaga täidetud peenral aedvilju – saame väikeselt maa-alalt suure saagi. Ka sellisel juhul saame madala tv-ga saagi – jälle on tegemist üleväetamisega.

Kui kasvatame haljasväetise – ristiku allakülviga teravilja ja järgmisel aastal koristame ristikuseemne ning künname ristiku sisse, külvame jälle teravilja, saame suure saagi, kuid oleme taas mulda üleväetanud ja kaasneb saagi tv langus.

Looduses ei ole üleväetamist, siin toimib katteviljelus, seda tuleb meil nüüd looduselt õppida. Looduses ei ole musta mulda. Kui saak on koristatud, siis tuleb midagi peale külvata, et umbrohtude jaoks ei oleks ruumi.

Ökökoviljelus säilitab ja suurendab mulla viljakust, võimaldab kasvatada täisväärtusliku saagi tv-ga 100%. Unustatud on tõsiasi, et toit on meie parim ravim, sest meil sellist toitu enam saada ei ole. Ökökoviljeluse saadustest saab valmistada täisväärtuslikku toitu, mis aitab tervendada haiged ja on väga vajalik lastele. Ökökoviljelust kui ka täisväärtusliku toidu valmistamist tuleb õppida. Kui inimeste toit on täisväärtuslik ja eluviis ei ole tervist kahjustav, siis on inimesed terved, elujõulised, andekad ja loovad. Täiendavad teadmised on Looja meile teada andnud, et Tema loodud inimesed ei hukkuks omaenese tarkuse ja teaduse arendamise tagajärjel. 

Intensiivviljeluse põllud loodupärase viljeluse jaoks ei kõlba – mulla elustik on surmatud kunstväetiste ja taimekaitsemürkidega. Sellise maa elustamiseks kulub kolm kuni kümme aastat olenevalt intensiivviljeluse aastatest.

Ökökoviljelusel tuleb täita rida nõudeid, et häid tulemusi saavutada. Vajalikud on ökoloogilised seemned, mille saagi toiteväärtus on 100%. Aretatud sordid sh F1 sordid annavad saagi toiteväärtusega 5-30%, mis loomuliku toitumise jaoks on liiga madal. F1 sordid ei anna seemet ja neis ei teki ka inimesele vajalikke toitaineid, mis kaasnevad seemne valmimisega.

Looduses ei hari keegi maad, ei künna ega äesta, mulla elanikud elavad ja töötavad rahus, keegi ei sega nende tegevust. Taimede kasvuks on soodsad tingimused, muld muutub huumusrikkamaks, söötis põllumaa muutub iga aastaga viljakamaks. Kui aga põllumaa jääb aastaid niitmata, siis võib see võsastuda.

Põllumaad ei tohi künda ega kultiveerida. Söötis põllumaal tuleb kulu kevadel vara, niipea kui põld kannab, niita. Niidetud kulu jääb maha. Söötis maa on viljakas, sest kõik taimed, mis seal on mitmeid aastaid kasvanud, on maad rikastanud huumusega ja selline põllumaa tavaliselt ei vaja täiendavat väetamist.

Juurviljamaa vajab huumusrikast mulda. Kõigepealt märgitakse pulkade ja nööriga maha maatüki piirid, seejärel külviribad ja määratakse kui palju ja millises järjestuses külvata. Külviriba laius oleneb aedviljast. Talus tavaline üherealine külv vaoharjal ei ole eriti mõttekas. Vaovahesid on kerge mullata, aga muld kuivab kiiresti. Maakasutus ei ole ökonoomne. Tasasel maal peab külviriba laius vastama juurvilja suurusele sobivale kasvutihedusele. Porgandeid võib kasvada kõrvuti 3...5, peterselle 2...3, pastinaaki, kaalikat, peeti 2, naerist 2...3. Külviriba laius oleneb juurvilja suurusest ja on keskmiselt 15 cm. Juurviljamaal tuleb arvestada ka naabrite omavahelist sobivust, et neil oleks soodsamad kasvutingimused. Plaan tuleb teha enne külvamist. Sobivad naabrid juurviljamaal on ära toodud tabelis 1. Kui juurviljal on ainult üks sobiv naaber, siis peaks ta olema äärmine ja kui vaja siis kaks või kolm külviriba kõrvuti.

                         Tabel 1

Juurvili

Sobivad naabrid

Porgand

Kaal, seller, punapeet

Petersell

Pastinaak, kaal

Seller

Pastinaak, porgand

Mustjuur

Kaal, pastinaak

Suhkrupeet

Naeris

Punapeet

Kaal, naeris, porgand

Kaal

Punapeet, mustjuur, pastinaak, porgand

Naeris

Punapeet, pastinaak

Pastinaak

Kaal, petersell, seller, naeris, mustjuur

Mustrõigas

Kasvatada eraldi

Kahe külviriba tagant on käiguvahe laiusega u 30 cm ja kahe külviriba vahe taimede normaalse tiheduse tagamiseks 20 cm.

Kui külviplaan on valmis ja külviribad nööriga ära märgitud, siis tuleb külviriba vabastada niidetud kulust ja lükata see vahekohta. Seejärel vabastada külviriba taimestikust kobestades maa kõplaga umbes 4...5 cm sügavuselt, korjata kokku umbrohud ja hiljem komposteerida. Kui mullaviljakus on madal, siis tuleks külviribale tuua komposti ja jaotada ühtlase kihina, mis asendab eemaldatud rohukamara. Kui komposti ei ole, siis tuleb hiljem, kui taimed on tõusnud, kasutada katteviljeluse abi.

Külvamisel tuleb arvestada taimede tihedusega, et ei raiskaks seemet ja ei oleks suurt vaeva harvendamisel. Soovitus võiks olla järgmine: porgandi seeme on peenike ja seda on raske külvata, külv tuleb liiga tihe; kui on vanaks läinud porgandiseemet, siis segada sellega (või mõne teise sama peensusega vana seemnega). Porgandiseeme külvata ribal sikk-sakk liikumisega – 4...5 porgandit kõrvuti on normaalne, kui on rohkem, siis tuleb harvendada. Samuti külvata peterselli; kaalikas, peet, naeris ja pastinaak külvata samuti sikk-sakk mustris, arvestades loodetava juurvilja suurust mullas, igasse pessa panna kaks seemet. Harvendamisel eemaldada nõrgem, istutada tühjaks jäänud kohale. Mustjuurel on piklikud suured seemned ja neidki võib sikk-sakk mustris külvata, juure jämedus ei ületa 3 cm ja neid võib olla 3...4 tk kõrvuti, tuleb lihtsalt külviribale sobivalt jaotada, et oleks paras tihedus. Selleri taimed tuleb ette kasvatada ja neid tuleb istutada sobiva tihedusega sikk-sakk mustris loodetava juure suuruste vahedega. Mustrõigast juurviljamaal ei ole sobiv kasvatada, tal ei ole sõbralikke naabreid, seda tuleks kasvatada teistest eraldi või põllu äärel.

Kui seeme on külvatud, siis katame seemne kompostiga ja järgnevalt peene kõduga. Kui komposti ei ole, siis mullaga ja kõduga. Katteks võib olla heina või põhu puru, aganad, saepuru, puidukõdu, või peenestatud kulu. Kasta ei ole vaja, kui varakevadine muld on parajalt niiske. Külvide vahekoha katame parajate papitükkide või kuuekordse ajalehepaberiga. Kui vahekoht on kaetud, paneme peale vanu heinu või põhku umbes 15...20 cm paksuselt, et taimede kasvades võiks sealt katted neile lähemale lükata. Kui külv on tehtud, siis kõndida ümber põllu ja märgistada ära oma külvatud põld looma kombel, et loomad ei tuleks külvi kahjustama. Põllu märgistamist tuleb korrata iga kuu aja tagant kuni koristamiseni.

Nüüd on aeg pöörduda Looja poole ja palvetada põlvitades, käed ristatud: Taevane Isa, Vägev Looja! Ma palun Sinu armu, korrasta mu põllumaa, muuda positiivseks kõik negatiivse väljaga alad, õnnista mu külvi, hoolitse kastmise eest õigel ajal, et vili saaks kasvada. Ma tänan Sind, et Sa mu palvet kuuled. Aamen. (Korrata palvet teist korda).

Kui inimesel puudub usk Jumalasse, siis palve lugemine ei toimi. Kui tahad Jumalariigis elada ja töötada, siis pead austama Vägevat Valitsejat ja Loojat, kes tervendab ja vabastab inimesed pahedest eestpalve läbi. Andke oma elu Jumalale, paluge andeks oma patud, tehke läbi vaimne uuestisünd. Õppige tundma Jumalariigi seadusi. Teile antakse usk Jumalasse, see on Jumala and. Edaspidi tuleb külvatud põldude eest palvetada iga kahe nädala tagant kodus põlvitades, hommikul või õhtul. Nii kinnitub inimese usk Jumalasse, kui ta näeb, kuidas taimede kasv edeneb ja põld saaki annab. Kes ei palveta, see saaki ei saa või saab väga viletsa saagi.

Põldu tuleb käia vaatamas iga nädal, et näha, kuidas umbrohud kasvavad ja kas on vaja rohida, harvendada või taimi ümber istutada. Kui külvide vahekohtadesse pappi või ajalehti ei olnud võimalik panna, siis kulust ja heintest hakkab umbrohi kiiremini läbi kasvama. Umbrohud tuleb terava kõvera lõikuriga juure pealt maha lõigata ja jätta vahekohtadesse. Üles tõmmata ei tohi, siis tõmbame mulla segamini. Külviribal tuleb rohides seemneumbrohud üles tõmmata. Vahekohtadesse tuleb suve jooksul katet lisada, sest kate jääb õhukeseks ja rohi kasvab läbi. Sealt tuleb katet ka taimedele lähemale lükata.

Harvendada ja istutada on sobiv aeg, kui taimedel on juba 2...3 päris lehte, siis ei ole juur veel sügaval ja istutatud taimed lähevad kergesti kasvama. Tühjaks jäänud kohad saab taimedega täita. Porgandi, peterselli ja pastinaagi harvendamisel tõmmatakse liigsed taimed üles, need kasutatakse toiduks (porgand, petersell, peet, naeris) või jäetakse vahekäiku. Kallis seeme ja hulka tööd läheb kaduma. On ka teine võimalus: kui kaks või kolm taime (porgand, petersell, pastinaak) on tihedalt koos, siis surume sõrme taimede vahele mulda ja lükkame taimed laiali, tekkinud augu täidame mullaga. Tõmbame taime välja ainult seal, kus teisiti ei saa.

Sellist juurviljamaad on kõige sobivam kasta pihustiga. Vesi saadakse pumbaga kaevust ja juhitakse voolikuga juurviljamaale, kus vooliku otsa on ühendatud pika kepi otsa kinnitatud pihusti, pihustit tuleb aeg-ajalt edasi tõsta.

Juurviljad koristatakse septembris. Enne ülesvõtmist valida välja juurviljad seemnekasvatuseks. Seemneks sobivad keskmise suurusega hargnemta sirged juurviljad, millel on ilusad kahjuritest rikkumata sümmeetrilised pealsed. Juurvili tõmmata üles, kui maa on pehme või suruda hark maasse ja kergitada juurvilja nii palju, et on võimalik üles tõmmata. Mulda ei tohi segamini pöörata, mulla struktuuri ja mulla elustiku rahu rikkuda nii vähe kui võimalik. Juurviljadest jäävad augud täita lisaks toodud mullale. Seemnekasvatuseks valitud juurviljade pealsed lõigata ära nii, et ei vigasta punga kohta. Ülejäänud juurviljade pealsed, mida soovite talveks kuivatada, lõigata ära lehe piiril (varred ei kõlba) ja koguda korvi – porgandipealsed, punapeedi lehed, suhkrupeedi lehed, selleri ja peterselli pealsed, mustjuure lehed. Ülesvõetud juurviljad jätta põllule tahenema, lõigata ära pealsed juurikat vigastamata. Kui ruumi hoidmiseks on, siis lõigata ära ainult narmasjuured, teisel juhul jätta alles ainult peajuur. Õhtu eel laduda tahenenud juurviljad tihedalt kastidesse ja viia keldrisse. Kastid tõsta kaks tükki üksteise peale ja panna pulgad vahele, et ei oleks umbselt.

Kartul tuleb maha panna käsitsi. Märkida maha pulkade ja nööriga põlluserv, laduda ritta terved ja vigadeta mugulad läbimõõduga u 4 cm, vahedega 16...18 cm, reavahe 20 cm. Rohukasvu piiramiseks võib ridade vahe katta kokkumurtud ajalehtedega (6 kihti). Korraga laduda maha kaks rida kartuleid. Seejärel katta vanade heinte või põhuga vähemalt 20 cm paksuse kihiga. Kui soovite kartulite vahele kasvama panna põlduba, siis jätta teise rea kartulid pisut nähtavale. Teha kartulite vahele terava kepiga u 5 cm sügavune auk ja panna sinna suur põlduba. Oa kohal peab olema hein juba paigas ja sinna jääb kanal oa kasvamiseks. Seejärel panna maha järgmised kaks rida kartuleid ja katta heintega, jne. Kartulimaa ei vaja suvel hooldamist, va siis kui on tõsisem põud ja on vaja kasta. Sügisel lükata heinad kõrvale ja korjata puhtad kartulid korvi. Sellisel viisil võib kasvatada kartuleid müügiks restoranidele, neid võib valmistada toiduks koorimata. Toitlustusettevõtetes on kartulite koorimine probleem, seda tehakse eelmisel päeval ja hoitakse kartuleid keemilises lahuses. Kas soovite süüa selliseid kartuleid?

Kui olete lõpetanud kartuli mahapaneku, ärge unustage palvetada oma põllu eest (vt Juurviljamaa...).

Kui kartulid on üles võetud, siis tasandada rehaga allesjäänud kate ja külvata peale aedharakputk, et umbrohud ei saaks hakata kasvama. Loodus ei salli tühja kohta, looduses ei ole musta maad. Järgmisel kevadel võib külvata suvivilja, otra või kaera.

Maapirn on kõrge toiteväärtusega juurvili, kuid inimesed ei oska teda toiduks valmistada. Kuna toorsalatid ei ole veel küllalt populaarsed, siis söödetakse maapirnid kanadele või sigadele. Maapirnist saab delikatesse, nii toortoite kui ka suurepäraseid kakke või ahjuroogasid – piisab kahest kolmest komponendist lõuna valmistamiseks.

Maapirnile ei meeldi suur põld, sest ta kasvab kõrgeks – kolm meetrit ja enam. Maapirn sobib hästi põllu serva tuulte kaitseks, riba laiusega 3...5 rida, vahedega 30x30 cm. Maapirn pannakse maha, kui maaniiskus on normaliseerunud. Kui on söötis maa, siis ridade vahe katta papi või ajalehtedega, et rohukamar suretada. Kui on kasutatud põllumaa siis katta maa ühtlaselt heintega, maapirn kasvab läbi. Kui rohi hakkab läbi kasvama, siis lõigata terava kõvera lõikuriga läbi ja lisada katet. Rohu kasv tuleb piirata, kuna rohumätta seest on raske maapirni sügisel välja kaevata. Kate hoiab niiskust ja väetab maad. Maapirnid võetakse üles sügisel viimasena, kui külm on pealsed ära võtnud. Kui ei ole liiga märg maa, siis võib osa maapirnist üles võtta kevadel.

Kui maapirnid on maha pandud, siis tuleb jälle põld märgistada looma kombel ja seejärel palvetada (vt juurviljamaa).

Lehtaedviljade jaoks ei ole vaja suurt põldu, kui kasvatame neid ainult oma tarbeks. Kui on võimalik kaubastada, siis on mõttekas külvata rohkem. Lehtaedviljad ja üheaastased maitsetaimed sobivad ühele põllumaale. Nende valik oleneb perenaise teadmistest, oskustest ja vajadustest. Kasulik oleks, et igaks nädalapäevaks oleks erinev roheline salat. Lehtaedviljade ja maitsetaimede omavaheline sobivus põllumaal on suhteliselt hea. Salatiks sobivad ka mitmesugused looduslikud rohelised taimed, eriti suur valik on kevadel.  

Lehtaedviljadest tuleks kasvatada hiina või pekingi kapsast, aedsalatit, lehtpeeti, aedmaltsa, põldkännakut, lehtsinepit, salatkressi, salatsigurit. Pekingi kapsas ja hiina kapsas tuleb külvata hiljem, juuni algul, sest varasem külv läheb putke, ta on lühikese päeva taim. Aedsalatit, lehtsinepit ja salatkressi tuleb külvata korduvalt, sest need lähevad kiiresti putke. Jätke mõned taimed varasest külvist seemnekasvatuseks, et teil oleks seeme omast käest.

Ärge unustage põllu eest palvetamist, kui külv on tehtud ja palvetada korduvalt iga kahe nädala tagant. (Vt Juurviljamaa...).

Oluline on kasvatada salatsigurit, sest see annab jämeda juurika, mida on talvel võimalik vees ajatada värske rohelise saamiseks. Juurikad võtta sügisel üles koos pealsetega, välised lehed eemaldada, jääb alles kompaktne kasvupung. Juurikad pakkida suurde plastkotti toore (mitte märja) merehohu või värske turbasambla sisse, et need ei kuivaks ega rikneks ja säilitada keldris.

Lehtaedviljadest ei ole inimesele kasulik rabarber, sest tv on madal (60%). Kasutada võib ainult poole pikkuseni kasvanud noori rabarberi varsi (võnk 1012, tv 90%) toorelt ja meega. Täiskasvanud rabarberivartes sisalduv hape kahjustab seedimist. Rabarberi võnk on 106 Hz st kurjuse piirkonnas ja ei sobi inimtoiduks. Salatitest on endiivial samuti madal võnk 106 Hz ja tv 60%, seega ei ole sobiv toiduks. Hapuoblika noori lehti võib kasutada ainult toorsalatites, sest täiskasvanud oblikalehtede oblikhape viib organismist kaltsiumi välja.

Viliaedviljadest on olulisemad maguspipar, tomat, kurk ja kõrvitsalised. Maguspipart ja tomatit kasvatakse kasvuhoones, nende taimed vajavad ettekasvatamist. Turult ostetud taimed ei sobi looduspärase viljeluse jaoks, sest ei ole kasutatud ökoloogilisi seemneid ja tv on madal. Enamus on F1 sordid, mis ei anna seemet ja on selle tõttu madala tv-ga.

Kurgi sortidest on kõlblikud Altai ja Kapelka. Kõlbab ka Kastekindel, kui kellelgi on seemet kasvatatud.

Kõrvitsalistest on kõige väärtuslikum õlikõrvits ja suvikõrvitsatest Spagetti. Teised sordid on madalama tv-ga. Kompostihunnikus kasvatatud suured kõrvitsad on madala tv-ga – need on üleväetatud.

Kurgi ja kõrvitsaliste seemned on sobiv külvata paberpottidesse aprilli lõpul või mai algul. Paberpotid valmistatakse ajaleheriba keeramisel ümber pooleliitrise piimapudeli. Potid täidetakse kompostmullaga. Ühte potti võib panna 4...5 kurgiseemet. Pott istutada kompostmullaga segatud aiamulda 1:1, istutusauk läbimõõduga 15 cm. Püsti võib panna kepi, et kurgid võiksid üles ronida. Kurgipesadele sobiv vahe on 30 cm.

Kõrvitsaliste ettekasvatamisel panna ühte potti 1 seeme ja kõrvitsalised võib istutada värskelt valmistatud kompostihunnikusse. Istutusauku panna pool ämbrit kompostmulda ja sinna sisse taim koos paberpotiga, juured kasvavad potist läbi. Kõrvitsate ümbrus kaetakse heintest või põhust kattekihiga ja nad vajavad kastmist. Saame parajad kõrvitsad ja üleväetamist ei ole. Kõrvitsalised aitavad komposti valmistada. Järgmisel kevadel on kompost kasutatav teiste taimede kasvatamiseks. See on kõige kiirem komposti valmistamise võimalus.  

Kui olete lõpetanud istutamise, ärge unustage palvetada oma istutatud taimede eest. (Vt Juurviljamaa...).

Kapsaid on seitse liiki, mida tasub kasvatada: spargelkapsas, lillkapsas, punane peakapsas, nuikapsas, rooskapsas, lehtkapsas, hiline ja keskvarane peakapsas. Kapsas külvatakse ettekasvatamiseks kasti või pottidesse aprilli algul, et kasvuaeg oleks pikem. Hiljem võib külvata spargel-, lill- ja lehtkapsast, aga ka keskvarast peakapsast – need jõuavad veel valmida.

Kapsataimed võib istutada söötis maale. Kuid kulu tuleb maha niita. Kapsaste vahekaugus on 0,5...1m olenevalt liigist. Kapsa istutamiseks teha istutusauk läbimõõduga 10 cm ja täita kompostmullaga. Kapsas istutada maapinnast madalamale, et oleks kergem mullata ja ümbritseda istutusaugust kaevatud mullast valliga. Taime ümbrus katta mõõduka heinakihiga. Kapsas kasvab pikemaks ja vajab muldamist, kapsa ümber teha kuhik kastmisrenniga, kui vaja tuua muldamiseks komposti.

Kapsaste vaheline ala katta papi või ajalehtedega ja peale panna umbes 20 cm paksune kiht vanu heinu või põhku. Nii saame kapsamaa valmistada ette järgmise aasta külviks, umbrohud tuleb eemaldada ja muld muutub viljakamaks.

Kui olete lõpetanud istutamise, siis ärge unustage palvetada oma kapsapõllu eest (Vt Juurviljamaa...).

Lehtkapsast kasvatakse lihtsalt dekoratiivkapsana ja teda nimetatakse ka krouskapsaks. Kapsalehed sobivad salatiks, aga ka kakutaigna valmistamiseks. Talveks võib lehtkapsa kinni katta, kuni -10°C teda veel ei kahjusta. Kevadel võib kasutada kapsaõisi salatiks.

Laugud vajavad keskmise viljakusega mulda. Sibulapeenar katta ajalehtedega paksusega 6 lehte. Sibula jaoks teha auk ajalehtedesse ja panna mugul mulda. Esialgu kasvab sibul mugula arvel, hiljem kattematerjali arvel, millega ajalehed kaetakse. Talisibulad ja murulaugud puhastada kevadel rohust ja katta muld heinte või põhuga, aeg-ajalt lõigata kõvera lõikuriga umbrohud juure pealt maha.

Porrulauk vajab viljakat mulda. Taimed tuleb ette kasvatada, külvata aprillis potti. Taimede jaoks puhastada 7cm laiune riba, kobestada 4...5 cm sügavuselt, lisada komposti ja istutada taimed 15 cm vahedega, katta ümbrus heinapuruga, ridade vahe katta ajalehtedega ja 20 cm paksuse heinakihiga. Hoolitseda selle eest, et umbrohud saaks õigel ajal läbi lõigatud. Haritud põllumaa korral külvata laukude kasvukohale valgeristik ja istutada ettekasvatatud sibula või porrulaugu taimed, panna maha tippsibulad.

Ärge unustage põllu eest palvetamist, kui külv on tehtud ja palvetada korduvalt iga kahe nädala tagant. (Vt Juurviljamaa...).

Kaunviljad vajavad eraldi põldu, sest nad on viljavahelduses olulised, suurendades mulla viljakust. Ühele põllule võib külvata erinevaid liike, aga mitte ühe liigi erinevaid sorte – need võivad omavahel tolmelda ja sordid ära rikkuda. Võib juhtuda ka vastupidi, aga see on harva esinev juhus. Kaunviljadest kasvatatakse hernest, põlduba, aeduba ja katsetatakse ka sojauba (vt tabel 2).

Söötis põld niita kevadel, kulu jätta maha. Külviks mõeldud põld märkida maha pulkadega. Pulkade ja nööriga märkida maha külviriba, tõmmata kõplaga 7cm laiune ja 5 cm sügavune külviriba. Korjata ära rohukamar. Külvata herned kahes reas, ridade vahe 4 cm. Külviribade vahe 15 cm, katta kuuekordse ajalehega, peale panna niidetud kulu ja heinu. Tõsta pulgad nööriga edasi ja teha järgmine külviriba. Järgmine vahe on laiem – 25 cm ja sobib hooldamiseks, tsükkel kordub kuni põld on külvatud.

Väike põlduba külvata ühes reas vahega 5 cm, ridade vahe 15 cm ja käiguvahe 25 cm, iga kolme külvirea järel on käiguvahe taimede hooldamiseks. Harilik põlduba külvata ühes reas vahega 15 cm, ridade vahe 20 cm ja käiguvahe 30 cm iga kolme külvirea järel. Kõik ülejäänu toimub analoogselt herneste külvile ja hooldusele.

Aeduba külvata ühes reas vahega 5 cm, ridade vahe 15 cm ja käiguvahe 30 cm, iga nelja külvirea järel on käiguvahe taimede hooldamiseks.

Ärge unustage põllu eest palvetamist, kui külv on tehtud ja palvetada korduvalt iga kahe nädala tagant. (Vt Juurviljamaa...).

Põllu ettevalmistus talivilja külviks algab kevadel. Söötis põld niita niipea kui maa niiskus lubab. Niita kulu heinaniitjaga, mis jaotab kulu ühtlaselt põllule. Kui maa on parajalt niiske, siis on sobiv külvata peale haljasväetist olenevalt sellest, millist vilja külvata. Kui on söötis põld liivmulla või liivsavimullaga, siis on haljasväetis vajalik, sest sellised mullad ei sobi hästi põllumaaks, kuid ometi külvatakse ja kasvatatakse vilja. Kui sellise põlluga toime tuleme, siis normaalse põllumaaga on asi lihtsam.

Taliviljadest kasvatatakse meil rukist, speltat, talinisu ja tritikalet – neile kõigile sobib haljasväetiseks lutsern, rukkile sobib ka valgeristik (vt tabel 2). Enne lutserni tärkamist, kaks ja pool nädalat (17 päeva) peale külvi tuleks umbrohud maha niita vikatiga või muruniidukiga ja jätta põllule katteks. Lutsern kasvab kattest läbi ja katab põllu, umbrohud jäävad alla. Lutsern niita kaks nädalat enne talivilja külvi sobiva niidukiga ja jätta põllule ühtlaselt jaotatuna või niita vikatiga ja jaotada ühtlaselt pinnale. Talivilja külvi ajaks on lutsern kuivanud ja katab põllu. Talivili külvata külvikuga, et seeme saaks mulda. Idanemine ja tärkamine oleneb vihmadest. Järgmisel aastal niita küps vili heinaniidukiga, mis võimaldab vilja pakkida, et vili saaks järelvalmida katuse all kaks nädalat ja seejärel peksta kombainiga. Saame täisväärtusliku seemne ja toiduvilja, mis säilib hästi. Põhk tagastada põllule.

Loodus ei salli tühja kohta, kohe kasvab umbrohi. Selle vältimiseks tuleb külvata kultuur, mis maa katab: aedharakputk, salatkress, lehtsinep või sarepta sinep. Kevadel niita ja panna maha kartul, aedvili või raps.

Osa lutsernipõllust jätta seemnekasvatuseks ja koristada küps seeme. Kolm aastat võib koristada sellelt põllult seemet. Kartuli järel võib külvata suvivilja, aedvilja järel kaunvilja, rapsi järel võib külvata suvivilja, otra või kaera, aga ka harakputke, salatkressi, lehtsinepit või Sarepta sinepit seemne kasvatuseks (vt tabel 2). Niipea kui saak on koristatud tuleb uus kultuur peale külvata, et vältida põllu umbrohtumist.

Ärge unustage põllu eest palvetamist, kui külv on tehtud ja palvetada korduvalt iga kahe nädala tagant. (Vt Juurviljamaa...).

Lupiini on sobiv kasvatada üks aasta enne suvivilja külvi, kui maa on lahja. Tatar on vähenõudlik ega vaja eelnevalt haljasväetiskultuuri. Tihe tatra külv puhastab põllu umbrohtudest. Tatra järel võib istutada maasikad. Alati leidub negatiivse väljaga alasid, kus kasvavad ohakad, nõgesed või koerputked. Kui olete katte abil need hävitanud, siis võite külvata kurgirohtu, mis kasvab hästi negatiivse väljaga alal. Kurgirohi on hea salatitaim, aga ka väga hea meetaim, hoiab maa korras.

Maasikad vajavad eraldi põllumaad, sest nemad võivad ühel kohal kasvada ja rikkalikku saaki anda mitte 2...3, vaid vähemalt 5...6 aastat. Maasikad eelistavad rohumaad võnkega 1016 ja huumusrikast mulda. Söötis maa vabastada rohukamarast 5 cm sügavuselt nelja rea ulatuses so 80 cm laiuselt, taimede vahe 20 cm. Käiguvahe 30 cm laiuselt jääb puutumata ja katta papi või ajalehtedega, peale panna paks kiht heinu. Rohukamarast vabastatud maa katta 5 cm paksuse kompostmulla kihiga. Üheaastased noored taimed istutada istutusauku läbimõõduga 10 cm ja sügavusega 10 cm, mis täita kompostmullaga. Taimede vahe katta heintega, et muld ei kuivaks ja huumust lisanduks. Kui kattekiht on küllaldane, siis kasta ei ole vaja, välja arvatud põua ajal.

Kui maasikamaa rajatakse suve teisel poolel, siis võib kevadel külvata aedharakputke, juuli alguses koristada seeme ja rootsud jätta põllule. Pudenenud seeme hakkab kohe kasvama ega lase umbrohul laiutada. Augustis külvata rukis ja kohe istutada parajate vahedega maasikataimed. Need ei vaja hooldamist, nad kasvavad rukki sees. Järgmisel aastal pärast rukkilõikust eemaldada lõikuriga juure pealt umbrohud, katta heintega taimede vahed ja peenarde vahed, et säilitada mulla niiskus ja suurendada huumust mullas. Järgmisel aastal annavad taimed täissaagi.

Maasikatel kasvusid ei eemaldata välja arvatud käiguvahedest, istandus muutub tihedamaks. Neljandal aastal eemaldatakse vanad taimed ja nooremad kannavad vilja. Nii nooreneb maasikaistandus ja uut põldu ei ole vaja rajada. Katet tuleb lisada maasikate vahele ja peenarde vahele vastavalt sellele, kuidas hein kõduneb, umbrohtu on vähe, maasikaid on tihedalt, aga saak ei lange. Igal kevadel tuleb eemaldada vanad taimed, millised tunneme ära jämedast risoomist. Uus istandus tuleb rajada siis, kui viljakus hakkab langema. Maasikatele ei meeldi teised kultuurid, ei küüslaugud ega nartsissid, mida soovitatakse kasvatada maasikate vahel.

Tabel 2.

                                        Haljasväetiskultuurid

Nimetus

Ladinakeelne nimetus

Võnk

Hz

Maaväl-

jamärk

Valge ristik

Trifólium repens

1016

Aasristik

       “      pratėnse

1015

Punane ristik

       “      sativum

1013

Rootsiristik

       “      hybridum

1014

Harilik lutsern (sinine)

Medicágo sativa

1016

+

Humal-lutsern

       “       lupulina

1016

+

Sirplutsern (kollane)

       “       talcata

1015

+

Suvivikk e kurehernes

Vicia sativa

1012

+

Ahtaleheline lupiin (sinine, valge)

Lupinus angustifólius

1017

+

Kollane lupiin

      “        lūteus

1017

+

Valge lupiin

      “        albus

1017

+

Hulgaleheline lupiin

      “        polyphŷllus

1017

+

Valge mesikas

Melilótus albus

109

 

                          Mullaviljakust suurendavad kultuurid

Kurgirohi

Borago officinalis

103

Taliraps

Brassica napus var.oleifera

1010

Valge sinep

Sinapis alba

1012

Aedharakputk

Antriscus cerefolium

103

+

Aedmalts

Atriplex hortemis

1011

+

Kress-salat

Lepidium sativum

103

Lehtsinep

Brassica funcea

103

Sarepta sinep

     “       juncea

103

Hall hernes

Pisum arvėnse

108

+

Harilik hernes

     “     sativum

1011

+

Raaghernes Rita

     “          “

1013

+

Aedhernes Aami

     “          “

1014

+

Põlduba Vormsi

Vicia fába

1012

+

Põlduba (väike vorm)

   “       “

1015

+

Põlduba (roheline var)

   “       “

1015

+

Lääts

Lens culináris

1017

+

Sojauba

Glycine max

1018

+