1. MATERIAALSE JA VAIMSE MAAILMA

 VÕNKESAGEDUSTE PIIRKONNAD

 

Selleks, et mõista, kes on inimene ja kuidas teaduse ja tehnika areng on ini­­mest muutnud on meil vaja täiendada oma tead­mi­si Ju­ma­la loodud süs­tee­mist, mis ei ole teaduse saavutus, vaid on antud Tae­­variigist Püha Vai­mu kau­du.

Teadlased tunnistavad, et Universumis on kõik pidevas võn­ku­mi­ses. Siis või­me kindlalt öelda ka neile, kes Jumalat ei usu, et kõik vaim­ne ja ma­te­riaalne Uni­versumis ja ka planeedil Maa on pidevas võn­kumises. Kogu vaim­se ja ma­te­­riaalse maailma ainsaks ühi­seks omaduseks on võn­ku­mi­ne. Võnkesagedus on kõige vaimse, elu­ta ja eluslooduse kvaliteedi näi­ta­ja. Mida suurem on võn­ke­sa­ge­dus (kümne astendaja, mis näitab nullide ar­vu), seda väärtuslikum on vaim­­ne ning seda kõrgem on eluta ja eluslooduse aren­gutase.

Eluta looduse võnkesageduse piirkond on 25...10¹² Hz. Inimese elu­­te­ge­vus on seotud eluslooduse aineosakeste võnkesageduse ula­tu­se­ga 25...10²⁰ Hz ja ka vaim­­se võnkesageduse alaga 25...10²⁶ Hz. Elus­loodus ja­gu­neb kolmeks võn­ke­sa­­­geduse piirkonnaks: positiivse väl­jaga elupiirkond (6,0x10⁹...10²⁰ Hz), nega­tiiv­­­­­se väljaga kur­ju­se­piir­­kond (nor­maal­selt 3,0x10⁵...5,9x10¹² Hz) ja positiivse väl­­­jaga alam­­­piirkond (25...2,9x10⁵ Hz).

Elupiirkond on elu säilitavate ja positiivsete materiaalsete võn­ku­miste piir­­kond. Siia kuuluvad positiivse väljaga inimesed, loomad, pu­­tukad, tai­med, see­ned ja mikro­organismid. Need jagunevad järg­mi­selt:

1) positiivse väljaga inimesed (6,0x10⁹...10¹⁸ Hz);

2) positiivse väljaga, peamiselt taimtoidulised kõrgemad organismid ka­he­paik­­­­se­test imetajateni (6,0x10⁹...10¹² Hz) ja lem­mik­loomad na­gu kas­sid, koerad jt (6,0x10^9­...10¹⁵ Hz), viimased omandavad po­sitiivse väl­ja, ku­na tunnetavad ini­mese armastavat suhtumist;

3) positiivse väljaga taimed ja ka need, mis sobivad toi­duks ini­me­se­le (6,0x10⁹...10²⁰ Hz) ja söödataimed (6,0x10⁹...10¹⁵ Hz), mis so­bi­vad söö­daks ko­du­loo­madele;

4) positiivse väljaga, kõrgemate taimedega sümbioosis kasvavad see­ned, kõik po­si­tiivse väljaga mahedad söögiseened;

5) positiivse väljaga mikroorganismid, nagu seedekulgla piim­hap­pe­bak­­te­rid (6,0x10⁹ Hz) ja juustubakterid (9,0x10⁹ Hz), mit­me­su­gu­sed tai­me­de­le ka­su­­likud mullabakterid (6,0x10⁹...2,0x10¹⁰ Hz), aga ka mik­ro­see­ned, nagu õlle­pärm (10¹⁰ Hz).

Kurjusepiirkond on elupiirkonda kuuluvale inimesele pidurdav jõud, nor­maal­selt 3,0x10⁵...5,9x10⁹ Hz. Sel­lesse piirkonda kuuluvad järg­mised negatiivse väljaga organismid:

1) kurjuse võimusesse langenud negatiivse väljaga inimesed (0...5,9x 10⁹ Hz, s.o ebanormaalne kurjusepiirkond, mis on tekkinud inim­te­gevuse tulemusena);

2) negatiivse väljaga, enamasti loom- või segatoidulised kõrgemad or­ga­nis­­mid – kisk­jad, röövlinnud, roomajad, röövkalad jt vee­loo­mad; taim­toi­dulised sõra­lised, kes ei mäletse (nt siga) ja mä­let­se­jad, kellel ei ole sõr­gu (nt kaa­mel) (3,0x10⁵...5,9x10⁹ Hz);

3) suurfarmides ja suurtaludes kasvatatavad koduloomad ja -linnud, kes on ini­­me­se jaoks muutunud lihtsalt toodangu andjaks ning ei saa sellise hoo­le ja ar­mastuse osaliseks nagu endistel aegadel ta­lus; loomasööt ei ole enam loo­dus­lik; kunstlik seemendus ei ole loo­mulik ja sigitatud loom saab kar­ja­vai­mu asemel endale ne­­ga­tiiv­se kurjusevaimu; söö­da­kul­tuurid on nega­tiiv­se väl­jaga ega so­bi looma organismile; sageli peetakse loomi laudas aas­ta­ring­selt, saa­dakse negatiivse väljaga piima ja liha; linnuvabrikus on linnud kit­­sas­tes puurides, tulemuseks on ne­­ga­tiivse väljaga liha ja mu­nad, mis on inim­toiduks sobimatud, sest nen­de võnkesagedus on kur­­ju­se­piir­kon­nas ja mõ­­­jutab ka inimese võnkesagedust; nende loo­made negatiivne võn­ke­sa­ge­dus võib ulatuda ka alampiirkonna alasse ja nullini;

4) negatiivse väljaga taimed, sh looduslikud mürktaimed, toi­du­tai­me­dest ra­bar­ber, hapuoblikas; söödataimedest mesikas, kerahein, oh­tetu lus­­­te, harilik ti­mut jt, mis on loomadele söödaks so­bi­ma­tud;

5) negatiivse väljaga kahjurputukad, sh taimekahjurid, täid, kirbud, lu­tikad, prus­­sa­kad jt;

6) negatiivse väljaga söögiseened (toorelt mürgised seeneliigid, mis va­javad ku­pa­tamist), mis negatiivse välja tõttu ei sobi toiduks, sest mõjutavad inimese võn­kesagedust, mittesöödavad mürgita see­ned ja mürkseened;

7) negatiivse väljaga mikroorganismid, sh haigusi tekitavad viirused ja bak­te­rid ning surnud orgaanilist ainet lagundavad organismid, nt mitmesugused ti­gu­de liigid;

8) negatiivse väljaga ravimid – farmaatsiatööstuses valmistatud ra­vi­mid, puhtad ai­ned, nt võilillest valmistatud taraksiin, an­ti­bi­oo­ti­ku­mid (10⁸ Hz), mis hä­vi­ta­vad nii negatiivse kui positiivse väl­ja­ga, nii kahjulikke kui ka kasulikke mik­ro­organisme.

Alampiirkonda kuuluvad positiivse väljaga alamad organismid, võn­­ke­sa­ge­du­­sega 25...2,9x10⁵ Hz. Siia kuuluvad putukad ja taimed, kes loo­vad tingimused kõr­­gemate organismide elutegevuseks ja mit­me­suguste muude eluks vajalike süs­­teemide loomiseks. Need on:

1) positiivse väljaga mullaelanikud, kes valmistavad taimede kasvuks va­jaliku huu­­muse, nt vihmaussid;

2) positiivse väljaga tolmeldajad putukad;

3) kõrgemaid organisme abistavad alamad organismid;

4) positiivse väljaga ühiselulised putukad, nagu mesilased, herilased, si­pelgad jt;

5) positiivse väljaga, madala toiteväärtusega looduslikud ja kul­tuur­tai­med, sh ra­vim- ja maitsetaimed;

6) negatiivse väljaga toidutaimed, mille toiteväärtus ja võnkesagedus on vä­he­ne­nud sordiaretuse või inten­siiv­vil­jeluse tulemusena – need ei ole enam loo­dus­likud taimeliigid; tegelikult need kuu­lu­vad kurjusepiirkonda ehk teisiti öel­des, kurjusepiirkond on lai­e­ne­nud alampiirkonna võnkealasse.

Geneetiliselt muundatud organismide (GMO) võnkesagedus on null ja toi­teväärtus on samuti null; nende jaoks puudub elus­loo­duses koht.

Kõik Jumala poolt inimtoiduks määratud taimed on po­si­tiiv­se väljaga ja võn­ke­sa­ge­dusega 6,0x10⁹...10²⁰ Hz, st inimese enda võn­kesageduse piir­kon­nas. Kõik Piib­lis toodud piirangud on inimene unus­tanud ja ta sööb kõike loom­set, mis ei ole lausa mürgine. Nüüd on mõned teadlased tõestanud, et inimene on puuviljatoitlane ja Ju­mal on teada andnud, et loomakasvatuse aren­da­mi­­se tu­le­mu­se­na on loomne toit muutunud inimese jaoks kahjulikuks. Tä­na­päe­val on olu­kord halvem kui 5000 aastat tagasi, sest kunstlik see­­men­da­mi­ne on loo­muvastane ning sest koduloomade sööt ja elu­­tin­gi­mu­sed on vii­mas­­tel aastakümnetel nii oluliselt muutunud, et loomsed toi­du­ai­ned on ini­me­­sele vastunäidustatud – loomade võn­­ke­sa­ge­dus on langenud kur­­ju­se­piir­kon­da. Inimesed, kes sel­list toitu söövad, oman­davad kur­ju­se­piir­konna võn­ke­sageduse ja ne­gatiivse välja.

Negatiivse väljaga ravimeid, nt antibiootikume, mis hä­vi­ta­vad kõiki bak­­tereid, ei tohiks kasutada. Pärast an­ti­bi­oo­ti­ku­mi­ra­vi sarnaneb inimese see­­dekulgla surnuaaiaga, sest hävinenud on kõik toidu seedimiseks vaja­li­kud bakterid. Sama juhtub siis, kui ka­sutada toiduks antibiootikumidega ra­­vitud loomade liha või pii­ma, aga udarapõletikku esineb lehmadel sage­li ja seda ra­vi­tak­se antibiootikumidega. Me ei tea kunagi, millal me saame kau­­­­bandusest toidu koos lisandiga. Kahjustatud seedekulgla nor­maal­se sei­sun­di taastamiseks tuleb vähemalt kaks kuud süüa toor­­sala­tit, mis si­sal­dab piim­happebakteritega hapendatud aed­vil­ja: kapsast või kurki jm.

Nii taimsete kui ka loomsete organismide geneetiline muun­da­mine (lü­hen­­datult GMO) on Jumala poolt keelatud, see on suu­rim kuritegu Jumala loo­mingu vastu, sest nen­de geene on ri­ku­tud, toi­du­aine toiteväärtus ja sa­mu­ti võnkesagedus on neis hä­vi­tatud. Sellise toi­du tarbimise tulemuseks on vähk­kasvajad ja muud häired organismis. GMO-kaupadel on märge "GMO" vä­ga peenes kirjas, mida on raske lugeda ja ostja tavaliselt ei mär­ka.

Inimese jaoks on veel oluline vaimnepiirkond 10²⁰...10²⁶ Hz, sest inimene on planeedil Maa ainus materiaalne ja vaimne olend, kes võib omandada kõr­gemad vaim­sed võnkesagedused ku­ni Jeesuse võnkesageduseni (10²⁶ Hz). Inimese loomulik toi­tu­mi­ne on tema vaimsete võimete arengu eel­du­seks. Elava toidu võn­­ke­sageduse piir on 10²⁰ Hz, aga elava tule võn­ke­sa­ge­dus on 10²⁴ Hz. Elava tule juures viibimine suurendab inimese võn­ke­sa­ge­­dust, aga veelgi suu­rem mõju on elaval tulel valmistatud toi­dul, mis oman­dab elava tule võn­ke­sageduse. See nõuab teatavate reeg­lite arvestamist. Inimese võnke­sage­dust aitab viia vaimsesse piir­­kon­da ka klassikaline muu­si­ka. Et jõuda võn­­ke­sageduseni 10²⁶ Hz, on vajalik tundma õppi­da Jumala Sõ­­na, läbida vaimne uu­estisünd, saada osadus Jumalaga, Jeesuse Kris­­tu­se ja Püha Vai­muga. Kui inimesel puudub loomulik toit ja normaalne loo­­dus­­lik elukeskkond, siis ei ole tal võimalik jõuda vaimse piirkona võn­­ke­sa­ge­du­se­ni.

 

 

2. UUED MÕISTED

 

Kuna vaimse ja materiaalse maailma ühiseks omaduseks on võn­ku­­­mi­ne, siis oli vaja võtta ka­su­tu­sele uusi mõisteid. Võn­­ke­sa­ge­dus ise­­loo­mus­tab energialiike, elusorganisme, toiduaineid, toite jm. Ilm­siks on tul­nud ela­va tule eriline tähtsus inimese elus, nii soo­jus­al­li­ka­na kui toidu­val­mis­­ta­mi­sel. Toi­dutaimede, toiduainete ja toitude toi­te­väär­tus on toitumise sei­su­kohast olu­li­ne näitaja. On vaja teada toi­du­ai­nete absoluutset ja suhtelist toi­te­väärtust. Täiesti uus mõiste on ka ini­mese loomulik toit, sest senilevinud ar­va­­mus, et ini­mene peab liha söö­ma, ei pea paika, kuna inimene on oma orga­nis­mi ehituse poolest puu­­viljatoitlane. Töös­­­tuslik toit on talle võõras ja so­bi­ma­tu, põh­jus­ta­des tsi­vi­li­sat­sioonihaigusi.

Definitsioonid ja väärtushinnangud on saanud võimalikuks Looja ar­must ja hel­dusest, tema soovist õpetada inimesi Püha Vaimu kau­du.

VÕNKESAGEDUS (edaspidi "võnk") on füüsikaline suurus, mis ise­loo­mus­tab kõike vaimses ja materiaalses maailmas ning elu­ta ja elus­loo­du­ses. Võn­kesagedust tuleb meil sageli kasutada ini­me­se, toiduainete, ener­gee­ti­ka jm näh­tuste iseloomustamisel. See on pikk sõna, mis esineb sageli, selle asemel võ­ta­me ka­sutusele lühema sõ­na "võnk" (võnke) võnkesageduse tähenduses.

Materiaalse maailma võnked on madalad, vaimse maailma omad kõr­ged. Ini­mene võib võnkumisi tajuda mürana, häälena, värinana, me­haanilise vib­rat­sioo­­nina, valgusena, värvidena jne. Jumal on kõige kõr­gema võn­ke­ga (10²⁷ Hz), ing­lid jt kõr­gemad vaimolendid on veidi ma­dalama võnkega. Inimene on nii ma­te­­ri­aal­ne kui ka vaimne olend. Te­ma võnk on elava looduse võngete piir­konnas. Kui ini­mene on läbi tei­nud vaimse uuestisünni ja on saanud ühen­du­se Jumalaga, siis või­vad tema võnked hakata suurenema ja lähenema kõr­ge­ma­te vaimsete olen­­dite omadele. Selleks, et luua eeldused tõusmiseks vaim­se maa­ilma võn­ge­te redelil, on vaja inimese vaimu ja keha toita kõi­ge­pealt ma­te­riaal­­se maa­ilma elupiirkonna ja seejärel kõr­gemate võn­getega, nagu elav tuli ja ela­val tulel val­mis­­tatud inimesele so­bi­vad taimsed toidud, mis on oman­da­nud elava tule võnke. Ini­me­se vai­mu saab toita elava tule ja klassikalise muu­sika võn­ge­te­ga. Need loovad eel­duse tema vaimu ja keha võnke suu­re­ne­­mi­seks, ju­hul kui ta palvetab, loeb Jumala Sõna ja elab Jumala tah­tes. Aga kui puu­dub usk Jumalasse, siis elaval tulel valmistatud toit ei mõjuta ini­me­se vaim­sust. Vaimsus on enam kui võnk, kuid ilma võn­keta vaimsust ei saa.

ELAVA TULE saame surnud kuivas puidus sisalduva bio­ener­gia jää­gi (40%) vabanemisest põlemisel. Bioenergia va­ba­ne­mi­sega kaasneb elava tule vaim­­­se piirkonna võnk 10²⁴ Hz. Elava tu­le kõrge võnke soojus on ini­me­se­le soo­just andev ja sobiv elava tu­le võnkega toidu valmistamiseks. Elaval tulel tea­tavaid reeg­leid jär­­gides valmistatud toit omandab ja säilitab elava tule võn­ke ja sel­lise toidu söö­­mine suurendab inimese vaimsete kehade võn­keid, luues eeldused tema vaimsele edenemisele.

Planeet Maa energiaallikaks on Päike. Taimed kasvavad päi­ke­se­ener­gia, päi­ke­seval­guse ja -soojuse toimel ning päikeseenergia sal­ves­tub taimedes bio­ener­gia­na. Surnud kuiva taim­se materjali põ­le­ta­misel vabaneb soojuse ja val­gu­se kujul bioenergia jääk elava tu­le võnkena 10²⁴ Hz. Miljoneid aastaid ta­gasi kas­vanud ürg­met­sa­dest ja elusloodusest on saanud fossiilkütused – need on oma bio­e­ner­gia täielikult kaotanud ja nende võnk on madal.

Inimene on õppinud kasutama taastuvaid ja taastumatuid ener­gia­al­likaid küt­teks, aga ka elektrienergia saamiseks. Elektrienergia võnk on madal. Ainult bio­energia vabanemisega kaasneb vaimse piir­konna võnk. Ener­gia­­allikaid ja -liike võib järjestada võnke alu­sel järgmiselt: kuiv puit – 10²⁴ Hz, turvas – 10⁷ Hz, maagaas – 10⁷ Hz, kivisüsi – 10⁶ Hz, elektrienergia – 10⁶ Hz, põlev­kivi – 10⁵ Hz, nafta – 10⁵ Hz, mikrolaine – 10⁴ Hz.

Kõiki neid energiaallikaid ja -liike on võimalik kasutada toi­du­val­­mis­ta­mi­sel (v.a­ mikrolaineahi), kusjuures toit säilitab oma esi­alg­se võnke. Era­ndiks on kuiv puit.

TOIDUTAIMEDE, TOIDUAINETE JA TOITUDE VÕN­KE­SA­­GE­­DUS (VÕNK) hertsides iseloomustab toidu kvaliteeti. Toi­du­­tai­me­de võnk ja toi­te­väärtus on omavahelises seoses. Sor­di­a­re­tu­sel, säili­ta­mi­sel ja töötlemisel või­vad võnke ja toiteväärtuse muu­tused olla erinevad. Võnget ei ole senini ka­su­tatud toiduainete ja toitude kvaliteedi hindamisel. Kuna võnk on kõigile näh­­tustele ühi­ne suurus, mida on võimalik intuitiivselt hinnata, siis saame väl­­­ja tuua seosed inimese toitumise, tema vaimu ja keha, aga ka te­ma vaim­se arengu vahel. Samuti võime välja selgitada iga­su­gus­te muude võn­ge­te mõ­ju inimese tervisele ja vaimsele sei­sun­di­le.

INIMESE LOOMULIK TOIT on Looja poolt inimesele ette näh­­tud öko­­loogilistest toidutaimedest ja taimsetest toiduainetest val­­mis­ta­tud elav toit ning elaval tulel teatavaid reegleid järgides val­mistatud toit, millel säi­lib bio­väli ja säilib või suureneb toi­te­väär­tus ning mis omandab elava tule võn­ke 10²⁴ Hz. Inimese loo­mu­lik toit on sobiv or­ga­nismi elu­tege­vu­seks. See ei põh­justa häi­reid ega haigusi; tagab ini­me­sele tugeva immuun­süsteemi. Loo­mu­­lik toit loob eeldused ini­me­se vaimseks arenguks.

TOITEVÄÄRTUS on toiduaine väärtus, mille arvestamise alu­seks on ini­­mese füsioloogiliste vajaduste, st kogu organismi, sel­le elundite ja rak­ku­de elu­tegevuse vajaduste rahuldamine, aga ka vai­msete kehade va­ja­dus­te ra­hul­da­mine; samaaegselt kõigi elu­li­selt vajalike toitainete – vita­mii­ni­de, makro- ja mikroelementide ning teiste orgaaniliste ühendite sisaldus toi­duaines. See näi­tab, kui täis­väärtuslik on toiduaine inim­or­ga­nismi sei­su­kohast. Toiduaine toi­­teväärtus näitab, kuivõrd antud toi­du­ai­ne sisaldab kõi­ki toitaineid (sü­­si­ve­si­kud, valgud, rasvad, vitamiinid, or­ga­­no­mine­raa­lid jt), mis sel­lele toiduainele on loo­duslikult omased.

ABSOLUUTNE TOITEVÄÄRTUS (edaspidi atv) järjestab toi­­du­ai­­­ned nen­de toiteväärtuse järgi (protsentides). Kui on vaja eri­nevaid toi­­du­ai­neid võr­relda, siis märgitakse juurde, et tegemist on ab­soluutse toi­te­­väär­tu­se­ga. Toi­du­aine võnk ja atv on omavahel seo­tud väär­tus­hinnangud, st mida kõr­gem on toi­duaine võnk, seda suu­rem on selle atv.

Toidutaime või toiduaine võnk iseloomustab ligilähedaselt selle ab­soluutset toi­te­väär­tust (atv) toiduainete pingereas, suhteline toi­te­väär­tus (tv) näitab selle tai­me­lii­gi parima sordi tv-st. Inimtoiduks so­bi­vad sordid, mille tv on 80...100%, sest ma­da­lam tv ei taga inimese kait­sevõimet nakkuste suhtes – immuunsüsteemi kait­sevõime langeb.

Tabel 2.1.

Toidutaime või toiduaine võnke ja atv omavaheline seos

 

SUHTELINE TOITEVÄÄRTUS (edaspidi "tv") on iga toi­du­taime pa­ri­ma sordi saagi jaoks 100%, kui teda on kasvatatud loo­duspärasel vil­je­lu­sel. Iga toidutaime saagi tv oleneb tema sor­dist, kas­vu­tin­gi­mus­test, väe­ta­mi­sest, hool­damisest jm. Suhteline toi­teväärtus võimaldab võrrelda mõjusid vastava lii­gi piires. Loo­dus­pä­rasel viljelusel on kõik taime kasvuks vajalikud tingimused. Kas­va­tades näiteks teravilja sõnnikuga värskelt väetatud põllul langeb tv 30...40%-ni, kunstväetiste kasutamisel 20...30%-ni. Toiduaine tööt­le­mi­sel, säi­li­ta­mi­sel ja toiduvalmistamisel tv väheneb, v.a toidu val­mis­tamisel elaval tulel tea­ta­vaid reegleid järgides. Kui teravili (tv 100%) on jahvatatud jahuks, siis se­lles ei ole enam elu, algab va­na­ne­mine ja kolme nädala pärast on toite­väär­tu­­sest alles 50%, jah­va­ta­tud tangudel aga 80%, mida peenem on jahvatus seda kiiremini va­na­neb. Toidu valmistamisel kee­de­tak­se värs­ke­test tangudest (tv 100%) pu­der, tv lan­geb 50%-ni. Kui on kolm nä­dalat seinud tangud (tv 80%) ja keedetakse pu­der, langeb tv 30%-ni. Ini­me­se­le vajaliku toidu tv on 80...100%. Hakime sibula ja kuumutame nõrgal tulel päevalille õlis läbipaistvaks, lisame samale pudrule ja li­same ka pisut soola – saa­me toidu tv-ga 80%. Kui meil on värskelt jahvatatud tan­gudest pu­der ja hautatud elaval tulel, siis on toiteväärtus 100% ja koos sa­ma­­de lisanditega 150%. Ena­mas­ti on vaja kasutada suhtelise toi­te­väär­tuse, harvem ab­soluutse toiteväärtuse mõistet.