Mida inimesed väärtustavad

Mida oleks vaja väärtustada

1. Jumalat ei ole olemas, kõik on saa­nud alguse suu­rest pau­gust – ko­­gu Universum on tek­ki­nud pai­su­mi­se tulemusena. Kõik on are­nenud kor­­rastumise suu­­nas. Elu on tek­ki­nud ju­hus­li­kult, elusainest on arene­nud ühe­­raksed ja aegade jook­sul on tek­­kinud palju orga­nis­me. Selle sei­­su­koha lükkab ümber ter­­mo­dü­­naa­mi­ka II seadus: iga­su­gu­ne kor­ras­ta­tud liikumine püü­ab spon­­taanselt muu­tuda kor­ras­ta­ma­­tuks liiku­mi­seks. Inimene, kes on oman­danud kit­sa eriala ja unus­­­ta­nud põhilised füü­sika sea­du­sed, võib selliselt mõel­da. Kõik suured tead­lased on jõud­nud Jumala tun­ne­­ta­mi­se­le, nad on mõist­nud Ju­ma­la tarkuse suu­­rust.

Jumal on vägev looja, kes on loo­nud ko­gu Universu­mi, sh Päi­­ke­se­süs­tee­mi ja planeedi Maa, kus on loo­dud vä­ga täpselt mää­ratletud tin­gimused, mis või­mal­davad elus­or­ganismide elu­­tegevust. Inimene oma suu­res tar­ku­ses on välja uu­ri­nud mõ­ned prot­ses­sid ja sea­dus­pä­ra­su­sed ning ra­ken­danud neid või­mu ja kurjuse tee­nis­tusse – tu­le­mu­­seks on planeeti Maad Päi­ke­se UV kiir­guse eest kaits­va osooni­kihi vä­he­nemine ja UV kiir­guse kah­jus­ta­va toime suu­re­ne­­mine. Kõik elus­or­ganismid, kaa­sa ar­vatud inimene on üles ehi­­ta­tud kul­dlõike print­sii­bil. Se­da võib teha ai­nult tark ja või­­me­kas Looja. Sel­li­ne asi ei saa tek­­kida iseenesest.

2. Teaduse saavutused ja tehniline prog­ress on muut­nud inimesed Ju­ma­la suhtes vaenulikeks. Neil on tar­­­kus ja neil on tehnika, millega võib kõik hävitada. Neil on suur võim ja nad ei vaja Jumalat. Kasu­tu­­se­le on võetud uued tööstuslikud ehi­tusmaterjalid, uus ehi­tus­teh­no­loo­gia – passiivmajad, mis on soo­ja­pi­da­vad, õhk ei saa sisse ega pää­se väl­ja, ini­me­sele vajalikke ne­ga­tiiv­seid ioone ei ole – surmkindel.

Jumala tarkus teeb tühjaks lõviosa tea­duse ja tehnika saavutustest. Pal­ju sel­lest, mis on saavutatud, on inim­­kon­da hävitav. Teadusel on üks halb oma­dus, kui mi­da­gi avas­ta­takse või lei­utatakse, siis ha­ka­tak­se seda kii­res­ti rakendama ja al­les hulga aja pä­rast selgub, et avas­tu­­se või leiutise ra­kendamine on kaa­sa toonud suure loo­dus­õn­ne­tu­se, palju inimohvreid, hä­vitanud ta­sa­kaalu looduses, osoo­ni­kihi jm.

3. Kõi­ge tähtsam elus on raha. Noo­­­re inimese soov on saada rik­kaks.

Ära tee midagi raha pärast. Tee head, see tasutakse sulle sa­ja­kord­selt. Õpeta õigeid ja vajalikke tar­ku­­si, val­mista kasulikke ja kva­li­teet­seid tooteid.

4. Inimene tahab olla edukas. Ini­­me­se edukuse näita­jad: 1) võim, 2) rik­kus, 3) ametikoht, 4) selts­kond­lik po­sitsioon, 5) ha­ri­dus­tase, 6) pee­nutsev tõu­sik­lik­kus, väline hiil­gus – mood, luk­sus­elamu, suvi­la, vil­la me­re ää­res, oma purjekas.

Inimene arendab oma vaimseid või­meid, täiendab oma teadmisi, loob en­dale võimalikult täi­us­li­ku vaim­se ja materiaalse maa­il­ma­pildi. Ini­me­se vaimse tase­me näi­tajad: 1) ausus, 2) kor­ra­ar­mas­tus, 3) töökus – loov te­ge­vus ja töö arendavad inimest, 4) täp­­sus, kor­rektsus, 5) loovus, 6) in­­tel­ligentsus, 7) ka­rismaatili­sus.

5. Lapsele antakse kõike seda head, mida vane­mad ise söö­vad, sest lastetoitu ei ole müü­gil.

Laps vajab ökoloogilisi, st loo­mu­­li­kes tingimustes kas­vanud taim­seid saa­dusi, et kasvada nii füü­siliselt kui ka vaimselt, et are­neda nor­maal­­selt. Konser­vee­­ritud surnud toi­duained põh­jus­tavad debiilsust.

6. Kes on võimeline koolis õp­pi­ma, see soovib min­na ülikooli ja õp­pida ta­suvat eriala: juura, ma­jan­­dus, pan­gandus, äritegevus, dip­lo­maa­tia, elekt­roo­ni­ka jm.

Tänapäeva kooliharidus annab ini­­­me­sele ainult eriala, et ta os­kaks tööd teha. Vaja on: 1. vaim­set ha­ri­dust – Piibli tundmist; 2. os­­kust ela­da kooskõlas loo­du­se­ga; 3. pe­re­kon­na­eluks vajalikke tead­misi – tead­misi toi­tu­mi­sest, riietusest, ko­dust, pe­re­kon­nast, lastest, kas­va­tu­sest jm.

7. Tänapäeva üldharidus õpetab eri­­a­la omandamiseks vajalikke ai­neid: ma­temaatika, füüsika, kee­mia, võõr­­kee­led, bioloogia jm, kuid noo­rel inimesel puudub õi­ge maa­­il­ma­pilt, puudub vaimse ja ma­teriaalse maa­il­ma terviklik süs­teem. Puu­du­vad ka Piibli tar­ku­sed, mis panid alu­se haridusele vii­mase 2000 aasta jook­sul ja on nüüd põlu all.

Haridus vajab ka tänapäeval Piibli tar­kusi. Jumal on andnud uusi tead­­mi­si inimkonnale, et juhtida tea­­du­se ja tehnika arengut õigesse suun­­da. Kõik vaimne ja ma­ter­iaal­ne uni­ver­su­mis ja planeedil Maa on pi­de­vas võn­kumises – see on ainus ühi­ne oma­dus, kõige vaim­­se, eluta ja elus­loo­duse kva­li­teedi näitaja.

8. Kes oma erialal edu ei saavuta, va­lib äritsemise – ostab odavalt ja õi­gel ajal ning müüb kallilt; petab ini­­me­selt raha ettevõtluse jaoks, mil­lest ei saa asja jne.

Ausus on inimese kvaliteedi näi­ta­ja. Ai­ta teist inimest, kui ta abi va­­jab. Kui sa midagi annad, siis ära mõõ­da ja kaalu, mida ma sel­lest saan. Kõik, mis teed, teed en­da­le: teed head – teed endale, teed halba – teed en­dale.

9. Soov kasutada loodusande põ­hi­mõt­tel – võtta, mis võtta annab. Ees­ti metsi rüüstatakse ha­las­ta­ma­tult, pal­gimets võetakse maha – te­hak­se lageraie. See on sur­nud ala kau­aks. Kõige tähtsam on ra­ha – loo­­dus­liku elukeskkonna säi­li­ta­mi­ne loomadele ja lindudele, met­sa­mar­jadele ja seentele ei ole olu­line.

Loodusvaradega tuleb ümber käia sääst­likult. Lageraiet teha ei tohi. Lu­ba­tud on hooldusraie ja küps mets võe­takse maha ribadena, et alus­tai­mes­tik ei häviks ja loo­made-lin­dude elu­keskkond säiliks.

10. Majanduse kiire kasv on rik­ku­se allikas. Eesmärk on toota või­ma­li­kult palju. Leiutada uusi too­teid ja müüa neid kõrge hinna eest. Selline toot­mine on vii­nud üle­maailmse krii­sini, kaubad jää­vad lattu, ostjaid ei ole enam.

Inimene ei vaja kõike seda, mida too­detakse. Toi­du­kau­bad on oda­vad, kuid tervist­kah­jus­tavad. Töös­tus­­kau­pu on palju, kuid enamasti ma­dala kva­liteediga. Toor­ainet rai­sa­takse, kva­liteetseid tarbeasju ei ole. Va­ja on toota vajalikke ja vas­tu­pidavaid tar­bekaupu, toiduks loo­dus­pärase vil­jeluse saadusi.

11. Kui raha on piisavalt, siis on va­ja osta kõike, mis uus ja hu­vi­tav: uued seadmed, uued ma­ter­ja­lid, moe­­kaubad, moodsad rõivad, va­hen­did grillimiseks, pizza val­mis­ta­mi­seks, fondüü tegemiseks.

Osta seda, mis on eluliselt vajalik ega kahjusta tervist. Vali loo­dus­li­kust materjalist kaubad, villased, puu­­vil­la­sed, linased riided; puit­möö­bel, vitspunutised, loo­dus­likust sa­vist keraamika, emailitud nõud.

12. Mugav kodu, sisustatud mood­sa mööb­liga, asjade küllus, val­mis­toi­dud külmikus, tarbijalik elu­viis.

Elu ei saa olla kerge, sest inimene on tul­nud siia maa­il­ma õppima ja are­ne­ma. Tänapäeva moekaubad on sün­tee­tilistest materjalidest ja ter­vist­kah­justavad, val­mis­toidud on säi­­li­tus­ainetega ja madala toite­väär­tu­­se­ga – vaimselt laostavad. Ee­lis­ta­ge öko­loogilisi aia- ja põl­lu­saa­du­si, aga ka naturaalsest ma­ter­ja­list tar­be­ese­meid.

13. Inimesed ei taha enam te­ge­le­da tai­mekasvatusega: külvata, is­tu­tada, ro­hida, kasta ja hooldada. Kau­ba­ma­­jad ja kauplused on täis värs­keid aed- ja puuvilju, mis tu­le­vad EL maa­dest. Isegi maal os­te­takse ena­mus toi­dust kaup­lu­sest. Kar­tuleid ei ta­su maha pan­na, neid saab suur­tootjalt.

Haigused on tsivilisatsiooni vää­ras­tu­nud toidu tootmi­se ja tar­bi­mi­se tu­le­mus. Ravi on enamasti ope­rat­­si­oon, mis sageli invaliidistab ini­­me­se. In­valiidsus ja vana­dus­pen­­si­o­nid on ka­sulik lahendus, kui­gi raha na­pib. Iga ini­mene peab hak­kama maad harima, talud tuleb taastada. Iga linlane töötab iga päe­va kolm tundi või kaks päeva nä­da­las maal põllul või aias. Ka pen­­sio­när läheb abiks ta­lu­ni­ku­le.

14. Inimene püüdleb tarbijaliku elu poo­le ja uudis­hi­mu sunnib te­da ta­gant – nii areneb teadus. See on oo­pi­um, mis pimestab inimese ja ta hak­kab uskuma, et ta teab kõik ja mõis­tab kõik, ta on kõik­või­mas. Tea­duse aren­gut juhib ka­su­ahnus ja ker­gema elu taotlus. Toi­mub loo­dus­varade mõttetu rais­kamine. Too­detakse pal­ju kii­relt lagunevaid ja ter­vist­kah­jus­ta­vaid tooteid. Pal­ju­sid asju ei ole või­malik pa­ran­da­da, tagavaraosi po­le saada või on need väga kal­lid.

Vaja on taotleda loodusvarade sääst­lik­ku tarbimist ja taas­ka­su­ta­mist. Toot­mist peaks stimuleerima ini­me­se eluliste vajaduste ra­hul­da­mi­ne, loo­dust kahjustamata. Tar­be­tu kauba rek­laam keelata. Sor­tee­ri­tud jäätmed lä­hevad taas­toot­mi­ses­se: pa­ber, klaas, me­tall, plast jm.

15. Inimest valitsevad peamiselt te­ma meeled ja hi­mud:

- silmahimu – õhuline valge sai, kas­si pildiga sün­tee­ti­line õlasall;

- maitsenauding – grillvorst, šaš­lõkk, fondüü, piz­za;

- kuulmisnauding – rütmi­muu­sika: džäss, rock jm.

Töös­tusliku toidu, rütmi­muu­sika ja inimest üm­brit­sevate süntee­ti­lis­te materjalide ma­dalate võngete toi­mel on ini­mes­te vaimne võnk lan­ge­nud eba­loo­mu­likku kur­ju­se­piir­kon­da ja va­jab ma­dala võnkega muu­sikat.

Osa inimestest on õppinud tundma, mis on eluliselt väärtuslik ja ter­vi­se­le kasulik:

- ökoloogilise speltanisu täis­te­ra­ja­hust se­pik, lamba­villast tekk;

- värsked puuviljad, marjad, elaval tu­lel valmistatud küpsetised, ka­kud, pi­rukad;

- kes on valinud loomuliku eluviisi, loo­muliku toidu ja looduslikest ma­ter­jalidest riietuse ning kodu, ei talu rüt­mimuusikat ja ainus või­malus on kuu­lata klassikalist muusikat ja endisaegset ki­ri­ku­muu­sikat.

16. Vanemad tahavad anda oma las­tele hea hariduse. Nad tahavad, et lapsed koolis hästi õpiksid. Neid val­vatakse, et nad oma õp­pe­tükid ära õpiksid, kui vaja võe­tak­se jä­re­le­aitamistunde. Prog­ram­mid on suu­red ja lapsed on vä­si­nud. Koo­li­õpi­laste õp­pe­e­du­kus langeb iga aas­ta­ga. Koo­li­minejatest on pooled hai­ged. An­de­ka­te laste protsent vä­heneb.

Räägitakse koolitoidu ter­vis­li­ku­maks muut­misest. Koo­lilastele an­tak­se pas­töriseeritud piima, mille toi­te­väär­tus on 1%. Nüüd ha­ka­tak­se and­ma intensiiv­vil­je­lu­se aed- ja puu­vil­ju, mis ei ole täis­väär­tus­li­kud.

Las­te vaimsete võimete arengu ja hea mälu tagab öko­loo­giline elav ja ela­val tulel värskelt valmistatud toit, kui järgitakse loomuliku toidu val­mis­tamise reegleid ja söömisel elu rüt­me.

17. Suurlinnad kasvavad, kor­rus­e­la­mud on täis ela­nik­ke. Tööstus on koon­dunud linnadesse. Ini­mes­tele meel­dib elada linnas, siin on kõik käe­pärast: kauba­ma­jad, tee­nindus, koh­vikud, restoranid, teat­rid, kinod, ka­sii­nod, lõ­bu­ma­jad jm. Mu­ga­vus­te­ga korter kor­rus­elamus: keskküte, ve­si, soe ve­si, veeklosett, vann, kül­mik täis val­mistoite. Tuled töölt, sööd, vaa­tad telerit või lähed välja kul­tuu­riüritusele. Selline elu hä­vi­tab ini­mese. Kuigi õhk on linnas saas­tunud ja poest saab pu­de­li­vett, liik­luse müra ei häiri – ini­me­ne har­jub kõi­gega. Siit saavad al­guse mit­med tsivilisatsiooni hai­gused.

Kuna tööstuslik toit on madala toi­te­väär­tuse ja võn­ke­ga, mis on võõ­ras inim­organismile ja oma­kas­va­ta­tud aia­saadused on sageli saas­tu­nud, siis ini­mesed hai­ges­tuvad, va­hel üsna noo­relt, lapsed on nõrgad, nä­gemis­häi­retega, allergia on üsna sa­gedane ja vähki haiges­tu­mi­ne suu­reneb iga aas­taga. Ainus la­hen­dus on talude taas­tamine ja loo­dus­pä­rase viljeluse ra­kendamine, et ini­mesel oleks täis­väär­tuslik toit ja elu looduses. Lap­sed kasvaksid maal looduslikus ümb­ruses. Õp­pe­töö koolides peaks toi­muma talvel koo­limajas, kevadel, su­vel ja sü­gi­sel põllul, aias, metsas, loo­duses. Koo­li­aed ja põld peaks ole­ma laste hool­dada, suvepuhkus lü­heneb ja on klassidel eri aegadel.

18. Tallinna linn saab oma joo­gi­vee Üle­miste järvest, kuhu li­san­du­vad pin­naseveed Pirita jõest. Ve­si pu­has­tatakse söefiltrite ja kee­miliste va­henditega. Tallinna vee kris­tal­li­sat­sioonipilt ei ole pa­rem suur­lin­na­de Pa­riisi ja Lon­do­ni vee omast (Ma­saro Emoto. "Vee sõnu­mid" 2005). Seda kraa­ni­vett kasutatakse joo­giks ja toi­du val­mistamiseks – see on ter­vist­kah­justav.

Eesti põhjavesi on veel praegu pu­has – kristallisatsi­ooni­pilt on väga ilus. Põh­javee puurkaevude vesi peaks saa­ma joogiveeks, mida saab os­ta au­tomaadist, kaks liitrit ühe kroo­ni eest.

19. Ühiskondlik transport ja veelgi enam au­to­de heit­gaasid, aga ka töös­tus­et­te­võt­ted saas­tavad linna õh­ku. Töös­tuse heit­veed jõuavad ka­na­li­satsiooni ja lä­bi pu­has­tus­sead­mete merre, jõkke või järve. Igal asulal ei ole pu­has­tus­sead­meid. Vee puhastus ei ole pii­sav ja reos­tus läheb ring­lusesse. Vee­klosett ja ka­nalisatsioon on kesk­konda saas­ta­vad leiutised.

Trans­port tuleb üle viia piirituse küt­te­le. Piirituse toot­miseks leidub odav toor­aine. See peaks olema la­hen­da­tav. Joodikuid enam ei ole, sest al­ko­ho­li ei müüda. Pii­rid pan­nak­se kinni. Puskariajajad lik­vi­dee­ri­takse. Alkohoolikud vabanevad sõl­tuvusest eestpalve kaudu. Töös­tus­ettevõtted peavad oma teh­no­loo­gi­aid aren­da­ma selliselt, et ei saasta õh­ku, vett ega pinnast. Jääk­ai­ned tu­leks kasutada mingi teise too­dan­gu saamiseks. Ka­nalisatsiooni ei to­hi lasta mürgiseid aineid, ravi­meid, sün­teetilisi pesuaineid, kos­mee­ti­kat, sest kõik lä­heb ringlusesse.

20. Linnades on eraautosid nii pal­ju, et liik­lus­um­mi­kuid on järjest. Mu­gav on autoga liigelda, kuigi liik­lus­ummikud häirivad ja au­to­oma­nikke on palju, au­to­ga sõitmist kee­lata ei saa.

Ühiskondlik transport tuleb viia uu­te­le alustele. Edas­pidi on ühis­kond­lik transport nii linnades kui ka maa­lii­nidel tasuta. Kõik kulutused kae­takse tulumaksu tõst­misest 6% võr­ra. Transpordiettevõtted jäävad oma­nike majandada, kuid raha an­nab riigikassa. Siis hakkavad ka au­to­omanikud rohkem ühiskondlikku trans­porti kasutama, sest nad on sel­le eest maksnud. Tu­leb taastada au­tostop talongidega – 10 km ühe kroo­ni eest.

21. Linn on kultuuri keskus. Siin on teatrid, kinod, kont­serdisaalid, näi­tused, kohvikud, restoranid, lõ­bus­tuspargid, lauluväljakud jm.

Maal on puhas õhk, ei ole müra, lin­nulaul, metsad ja aasad, met­sa­mar­jad ja seened, jõed, järved, me­re­rand, ujumine, paadisõidud, pur­je­tamine, jalgrattamatkad. Ei ole mõ­tet joosta mööda maanteed, pa­rem on võtta vikat ja niita rohtu või lõh­kuda puid, et saada vajalik füü­si­line koormus. Minna välja va­ra­hom­mikul, kui kas­te on maas ja päi­kesetõus paneb särama ämb­li­ku­võr­gud.

22. Toitlustusettevõtetes peab kõik ole­ma puhas ja kee­miliste va­hen­di­tega desinfitseeritud, et nak­kus­ohtu ei oleks. Toidunõud pes­tak­se nõude­pe­su­ma­si­nas sün­tee­ti­lis­te pesemisvahenditega. Kõik toi­du­val­mis­tamise vahendid ja lauad on puhastatud süntee­ti­lis­te ainetega – neid ei saa maha loputada, kõik söö­me sisse.

Taimse toidu söömisel on vähe ras­va­seid nõusid. Kui toit on tai­me­õl­ga, siis nõud pühitakse pealt käterä­ti­pa­beriga puhtaks ja pestakse sooja vee­ga – ei mingeid keemilisi pe­se­mis­vahendeid. Paberit kasutada sääst­li­kult!

23. Pesu pestakse pesumasinas sün­tee­tilise pesuainega – see saab puh­taks ja val­geks, kuid sünteetiline pe­su­ai­ne ei tu­le loputamisel väl­ja– sel­le tol­mu hin­ga­me sisse ja see pu­de­neb ka na­ha­le – nahk ei saa hin­ga­ta. Pe­su­veed valguvad pin­na­ses­se ja või­vad jõuda kae­vu­des­se ning saas­ta­vad joogivee.

Pesu leotatakse ja pestakse vih­ma­vee­ga ja pesusee­bi­ga. Väga määr­du­nud ja plekilised riided pestakse ro­he­lise seebiga. Pesu on puhas, val­­ge ega kahjusta ter­vist ning pe­se­­mis­ve­si ei ole ohtlik loodusele.

24. Riiete keemiline puhastus ei ole hea – keemilised ained jäävad rii­e­tes­se, neid tuleb enne kasutamist vä­he­malt neli ööpäeva väljas tuu­lu­ta­­da.

Mantlid, kasukad, ülikonnad, koo­tud kampsunid, vai­bad, tekid jm, mi­da pesta ei saa, on võimalik klop­pida puhtaks talvel värskel lu­mel. NB! Hoiduge klopperiga nöö­pe katki löömast.

25. Desodorandid ja lõhnaõlid var­ja­vad keha ja higi halvad lõhnad, mis on inimesele sobimatu toidu tu­le­mus. Kosmeetika hävitab loo­mu­li­ku ilu, peidab halva näovärvi. Elu ei ole teater.

Loomulik eluviis tagab ilusa vä­li­mu­se, hea jume, puh­ta naha ja kau­nid juuksed, ebameeldivat higi lõh­na ei teki.

26. Kõik poest ostetud riided ja kan­gad on "puhtad" – kanga kudumisel on kasutatud keemilisi ai­­neid. Kõik on töödeldud kee­mi­lis­te ai­ne­tega ja vajavad pe­semist.

Uued valmisriided tuleb pesta enne ka­sutamist. Mida pesta ei saa, tuleb puh­taks kloppida värskel lumel kui või­malik. NB! Nööbid võib ker­ges­ti klopperiga katki lüüa. Enne kan­gast kleidi või pluusi õmblema asu­mist tuleb riie pesta seebiga, lo­pu­tada viie veega, et vaba­ne­da kee­mi­lis­test ainetest, mitte väänata, kui­va­tada sir­gelt, mitte triikida, ve­ni­ta­da veidi niiskelt viltu siku­ta­des.

27. Aknad pestakse keemiliste ak­na­pesu vahenditega. Aknad on puh­tad ja selged, vihm peseb kee­mi­li­sed ai­ned väljas maha. Ruumis kee­mi­lised ained lenduvad ja me hin­ga­me need sisse.

Aknad pesta veega – märja lapiga ja kuivatada aja­le­he­ga.

28. Tervisest ei hoolita, kuni hai­gu­si veel ei ole. Kui ter­vist­kah­jus­ta­vad eluviisid on tervise laostanud, siis on tasuta arstiabi, mis peab ai­ta­ma. Arst ravib, ise­en­dal ei ole va­ja vaeva näha. Arst kirjutab ravimid või saadab operatsioonile. Kui jääd in­valiidiks, siis maks­tak­se in­va­liid­sus­pensioni ja antakse tasuta abiva­hen­deid. Üsna mugav elu, natuke va­hel ebamugav, aga terveks saada ei taha, siis peab tööle asuma. Sel­li­seid invaliide leidub.

Tervis oleneb suurel määral ini­me­sest endast. Tuleb loobuda al­ko­ho­list, tubakast, narkootikumidest. Tu­leb õppida selgeks loomuliku toi­tumise põhialused, jär­gi­da töö ja puh­kuse õiget vahekorda, arves­ta­da elu­­rüt­me. Kui inimese im­muun­süs­teem on tugev, siis ei ole va­ja karta hai­gusi.

Ole ettevaatlik, et ei juhtuks õn­ne­tu­si. Palveta, kiida ja täna Jumalat, kes inimest hoiab ja kaitseb.

29. Tänapäeval on haigusi palju ja neid tuleb juurde. Ravimeid on aga sa­du kordi rohkem kui vaja. Far­maat­siatööstuses on kõige suu­re­mad kasumid. Far­maat­siatööstus pa­kub soodustusi arstidele, et nad nen­de ravimeid haigetele välja kir­jutaksid. Ravimid ei tervenda, vaid leevendavad haigusilminguid – ini­me­sest saab ravimisõltlane sur­ma­ni.

Kui inimene on haigestunud, siis esi­mene abi on paast. Algajale üks või kaks päeva veepaastu, seejärel sa­mapalju päevi puhastavat dieeti üle­minekuks loo­mu­likule toidule. Kor­duv paast ja loomulik taimne toit ravivad kõik haigused. Mõnel ju­hul on vaja kasutada ka ra­vim­tai­mi ja ikka üks taim korraga, siis on or­ga­nis­mil kergem toime tulla. Mõõ­dukas füüsiline koor­mus on va­jalik. Lamav haige peab tegema võn­ke­har­jutusi vereringe korras hoid­miseks hommikul ja õhtul. Loo­dusravi konsultatsioonid peaks ole­ma tasuta.

30. Kui on ravimatu haigus: vähk, AIDS, allergia jm, siis loodab hai­ge, et kohe leitakse ravim ka selle hai­gu­se vastu.

Ravimatuid haigusi ei ole. Loo­mu­lik toit, loodus­sea­dus­te järgimine, ra­vimtaimed ja mõõdukas füüsiline töö looduses ravivad kõike. Ära unus­ta Loojat, palveta ja täna Teda, et Ta on sulle õppetunni andnud.

31. On kujunenud teaduslik sei­su­koht, et vaktsi­nee­ri­mi­ne kaitseb last ja täiskasvanut ohtlike nakkuste eest. Iga vaktsineerimine nõrgestab im­muunsüsteemi. Mida rohkem vakt­sineerimisi, seda kaitsetum on ini­mene iga uue nakkuse suhtes ja va­jab järjekordset vaktsi­nee­rimist.

Inimesele on antud im­muun­süs­teem, mis kaitseb teda nakkuste eest, kui inimene toitub temale so­bi­vast loo­mulikust toidust ja järgib loo­muliku eluviisi seadusi ning rüt­me.