MEIE IGAPÄEVASEST LEIVAST

                                                                                                   (18.01.2009)

 

Praegu on leiba külluses, mitukümmend erinevat leivasorti müügil. Leivad valmistatakse importjahust, loodustoodete kauplustes on ka maheteraviljast leiba ja sepikut, mis on väga maitsvad.

         Käesolev aasta on olnud eriti raske talupidajatele. Madalamatel maadel jäid saagid koristamata või teravili oli juba kasvama läinud, toiduteravilja saadi vähe, loomasöödaks on aga rohkem kui tarvis. Riik talupidajatele ilmastikust tingitud kahjusid ei korva. Kui suured on meie teraviljavarud, ei ole teada. Vihma ja ka lund on olnud sel sügisel palju ja madalad maad on vee all. Talivilja orased võivad hävida, teravilja kasvatajaid ei ole meil küllaldaselt. Kui head on teravilja saagid EL maades ei ole teda, sellest ei räägita. Näljahädas abi vajavaid riike on juba mitmeid. Me ei tea, mis meid ees ootab. Valitsus loeb raha ja teeb eelarveid ümber, aga raha ei ole leib. Kasvama läinud vilja ei tohi loomadele sööta, sest teravili ei ole loomatoit. Pealegi vajavad kodumaist teravilja inimesed. Kasvama läinud teraviljast ei saa valmistada leiba ega sepikut, sest taigen ei kerki. Küll aga saab valmistada kakke ja kooke, mis ei vaja kergitamist. Kasvama läinud teravilja saab jahvatada jahuks ja helvesteks, saab valmistada kergitamata taignaid koos aedviljadega, võib küpsetada kakke ja keeta putru.

         Talv on peaaegu käes, aga me ei tea, mis ootab ees. Kas meil jätkub raha import toidukaupade ostmiseks, palgad ei tõuse, töötuid tuleb juurde, kas toidukaupade hinnad alanevad? On aeg hakata mõtlema seemnete ostmisele. Ärge ostke F1 seemneid, need ei anna seemet ja neis ei tekki kõiki inimesele vajalikke toitaineid, mis kujunevad seemnete moodustumisel. Jälgige meie sordilehte ja kasutage omi või naabrite kasvatatud seemneid, mis on teada. Ärge kasutage kunstväetisi ega taimekaitsemürke! Ärge kasutage turvast, selles ei ole toitaineid! Sõnnik on kallis ja sellega väetades saab suure saagi, kuid saagil on vähe väärtust. Kasutage katteviljeluse võimalusi. Kui on söötis maa, siis on sobiv panna maapeale kartulid ja katta vanade heintega. Kartulite vahele võib panna põldoa seemned pärast katteheinte paigaldamist, et oal oleks võimalik tõusta heintes oleva augu kaudu. Kartul surub end läbi katte, aga uba vajab vaba teed.

         Kellel maad ei ole, otsige võimalust maatükk aedvilja ja kartuli kasvatuseks rentida, suveks mõni eluruum leida, kui oled pensionär.

         Õppige valmistama komposti looduslikest materjalidest nagu puulehed, heinad, põhk, umbrohud õitsemiseni, madal võsa, eriti lepavõsa ja peened oksad, niitmata jäänud kulu, peenike puupraht. Kui komposti valmistamisel tooreid peeneid oksi vahele panna, siis ei ole vaja komposti ümber kaevata. On vaja korralikult laotud servad kujundada ning erinevaid komposti komponente kogu kompostiplatsi ulatuses ühtlaselt jaotada. Ärge unustage, et komposti valmistamisel on vaja lisada ka vahele mulda, kui on, siis ka savi (mitte suuri tükke). Kui olete suve jooksul kompostiplatsi valmis teinud, siis järgmisel kevadel võib istutada sinna kõrvitsad peale. Istutamiseks on vaja kolmandik ämbrit head mulda ühe taime kohta. Sügisel saate saagi ja järgmiseks kevadeks on kompost valmis.

         Hoiduge intensiivviljeluse jääkidest ning importtoidu jäätmetest kompostplatsi täitmisel, need rikuvad hea komposti ära, neis on mürgiseid keemilisi aineid – E aineid.

 

 

On aeg üle minna intensiivviljeluselt looduspärasele viljelusele.

 

Intensiivviljelus on saagikas, kuid saak on vaene inimesele vajalike ainete poolest.

Viimase 20 aasta jooksul sirgunud noored on eriti pikad või kõhnad või paksukesed.

Nagu kartuli idud venivad keldris ilma valguseta pikaks nii venivad ka lapsed, sest nende toit ei sisalda kõiki neid aineid, mida nad vajavad. Sama juhtus ka baltisakslastega eelmisel sajandil, sest nad koorisid ära kõik puu- ja aedviljad, sõid palju püülijahu küpsetisi, maiustusi ning tailiha hõrgutisi. See jutt ei pea paika, et lihast saame kõiki vajalikke aineid, aga taimsest toidust ei omasta. Kui meil on intensiivviljeluse taimsed saadused, siis on see õige. Kui meil on looduspärase viljeluse taimsed saadused, siis saame taimsest toidust kõik, mida vajame.

         Väetamine kunstväetistega ja taimekaitse mürgid hävitavad mulla elustikku. Selle taastamiseks on vaja mulda väetada, anda toitu mulla elusorganismidele. Talv on parim aeg loodusliku väetise varumiseks. On hästi teada, et  lepp väetab maad. Ei ole vaja istutada lepavõsa põllule.

     On aeg elustada intensiivpõllundusest kurnatud maad, muuta need loodusliku viljeluse põldudeks. On hästi teada, et lepp väetab maad. Selleks, et parandada surnud põllumaad, tuleb raiuda lepavõsa puidu läbimõõduga alla 4 cm ajavahemikus novembri keskpaigast veebruari alguseni, laduda virna ja jätta seisma aprilli keskpaigani. Peenestada puiduhakkuriga ja külvata külvikuga sügisel kündmata jäetud põllule 400 kg/ha, seejärel külvata põllule loodusliku lutserni seeme. Lutsern niita enne õitsemist ja jätta põllule. Teist korda niita septembris ja jätta põllule. Kui lutserni seemet ei ole, siis lasta rohul kasvada, niita enne õitsemist ja jätta põllule. Teist korda niita septembris ja jätta põllule. Kui lutserni seemet ei olnud siis külvata lutsern järgmisel kevadel ja toimida samuti. Kolmandal aastal kultiveerida põld ja külvata viljaseeme. Viljamaale tatar ja juuremaale vikk. Tatar lasta valmida seemneks, vikk samuti, et oleks võimalik külvata järgmisele elustatavale maale. Neljas aasta on saagiaasta vastavalt viljavaheldusele.

          Kui sobivas vanuses lepavõsa ei leidu, siis võib raiuda ka vanemaid leppi ja kasutada sobiva jämedusega lepaoksi läbimõõduga alla 4cm.

          Isegi see on suur samm edasi, kui intensiivviljeluse vilja kasutada täisteraviljana ja jahvatada täisteraviljajahu ja valmistada sellest leiba või sepikut. Eriti kahjulik on püülijahu, sest teravilja toitvam osa on eemaldatud.

         Kasvama läinud teravili on ebaühtlaselt idanenud, sellisest viljast jahvatatud jahust ei saa valmistada leiba ega sepikut, see taigen ei kerki. Küll aga saab valmistada kakkusid ja küpsetada pliidi plaadil, saab valmistada ka taignaid aedviljade valmistamiseks. Neist võib valmistada helbeid, küpsetada helbepätsikesi, putru ja muid toite. Katsetage, ostke talust kasvama läinud teravilja, puhastage , sõeluge ning jahvatage jahuks, näiteks elektrilise kohviveskiga. Katsetamiseks kõlbab. Selleks , et kodus oleks alati värske täistera jahu ja helbed erinevatest teraviljadest on vaja kividega veskeid ja helbevaltsi. Eestis neid ei toodeta ega ole ka müügil. Küll aga saab neid Saksamaalt tellida. Kodus kasutatavad veski ja helbevalts maksavad kokku umbes 4000 EEK-i, mis ei ole väga suur summa. Kui ühel perel sellist summat ei ole, siis ostke kahe pere peale. Sellise veski ja helbevaltsiga võib ka naabreid teenindada. Kuidas tellida - vaata järgmist teadaannet. Kui kasvama läinud teravili leiab kasutamist, küll siis talunik puhastab vilja müügiks. Karask ajab kargama, segapuder santima.