3. jätk UUDISKIRJAS olevale tekstile
"ÖKOLOOGILINE MAJANDUS MAAL"
3. Ökökoviljelus viljapuuaias
3.1.Ökökoviljapuud ja sordiaretus
Möödunud sajandi teisel poolel hakkas sordiaretus hoogsalt arenema. Müügile tuli palju uusi sorte – viljapuude ja marjapõõsaste istikuid. Sordiaretuses hakati kasutama kunstväetisi ja uusi sordiaretuse võtteid. Muutusid rangemaks sordiaretuse nõuded uutele sortidele. Sordiaretuse eesmärgiks oli sordi saagikus, maitse, säilivus, välimus, haiguskindlus jm. Nii nagu tera- ja aedviljade sordiaretuses, toimus ka viljapuude ja marjapõõsaste sordiaretus teadmata, milline on aretatud sordi toiteväärtus.
Nüüd, kus on võimalik määrata puuvilja ja marjasortide toiteväärtust ja võnkesagedust, võime anda õige hinnangu sortidele toitumise seisukohast.
Viimastel aastakümnetel levinud mõningate viljapuusortide toiteväärtus ja võnkesagedus on toodud ära tabelis 3.1.
Tabel 3.1.
Viljapuusordid ja saagi totiteväärtus
|
Toiteväärtus, % |
Võnkesagedus, Hz |
Märkused |
Õunasort |
|
|
|
Tallinna pirnõun |
100 |
1018 |
Vana sort |
Antonovka |
100 |
1017 |
Vana sort |
Sügisjoonik |
100 |
1017 |
Vana sort |
Sibulõun |
100 |
1017 |
Vana sort |
Martsipan |
100 |
1017 |
Vana sort |
Eva kuld |
100 |
1017 |
Aretatud |
Liivi kuldrenett |
90 |
1016 |
Vana sort |
Tartu roos |
90 |
1016 |
Vana sort |
Paide taliõun |
80 |
1015 |
Vana sort, aretatud |
Suislepp |
70 |
1014 |
Vana sort, aretatud |
Tellissaare |
70 |
1014 |
Leitud seemik |
Sügisdessert |
60 |
1013 |
Aretatud |
Cortland |
60 |
1013 |
USA-s aretatud |
Lobo |
50 |
1012 |
Aretatud |
Talve nauding |
40 |
1011 |
Aretatud |
Valge klaarõun |
30 |
1010 |
Vana sort, aretatud |
Noris |
10 |
108 |
Leedus aretatud |
Pirnisort |
|
|
|
Noarootsi pirn |
90 |
1017 |
Kohalik |
Pepi |
30 |
1011 |
Aretatud |
Miku |
30 |
1011 |
Aretatud |
Lutsu võipirn |
20 |
1010 |
Aretatud |
Seiu |
20 |
1010 |
Aretatud |
Karmla |
10 |
109 |
Aretatud |
Viljapuude sortidest on kõige kõrgema toiteväärtusega vanad sordid, mis on sisuliselt looduslikud ja Jumala kingitus inimestele. Aretatud sortide hulgas leidub mõni üksik, mis vastab inimese toiduks sobiva toiteväärtuse ja võnkesageduse nõuetele (toiteväärtus 80...100%): õuntest ainult ´Eva kuld´ ja ploomidest ´Viktooria´. Eriti madala toiteväärtuega on aretatud pirnisordid.