Karaskid ja pannkoogid

 

Esialgu segati odrajahust ja veest kõva taigen ja küpsetati sellest tule­paistel kakke (paistekakke). 20. sajandi algul omandas õhuke odraleib e odrakakk karaski nime. Karaskid olid nagu paistekakudki ümmargused ja õhukesed. Karaskit küpsetati ahjus kapsa- või kobrulehel (takjalehel). Kui oli võimalik, siis tarvitati taigna valmistamiseks petipiima, see tegi taigna kobe­daks. Kui veega valmistatud taignast karaski võnkesagedus on 10²⁴ Hz ja tv on 100%, siis petipiimataignast karaskil on võnkesagedus ainult 10¹² Hz ja toiteväärtus 30%, sest piim ei so­bi kokku ühegi teise toiduainega. Piim on täiuslik toit üksnes vastsündinule ja sobiv elu alguses. Toidu võnke langus ei soodusta mõtlemise arengut. Toidu madal toiteväärtus vähendab immuunsüsteemi kaitsevõimet, suureneb vastuvõtlikkus hai­guste suhtes. Kui piima toiduks tarvitada, siis ainult värskelt ja omaette söö­gikorral. Lüpsisooja piimaga on ravitud kopsuhaigeid lapsi ja sel juhul on olnud piim õigustatud.

Eelmise sajandi 20. aastail hakati karaskit valmistama odrajahust hapu­pii­ma ja söögisoodaga (võnkesagedus 10⁶ Hz, tv 10%). Iga uuendus tõi kaasa võnke ja tõiteväärtuse languse.

Veega valmistatud odrakaraskitaigna kergitamiseks on kasutatud õllepär­mi (võnkesagedus 10²⁴ Hz, tv 120%). Pärmiseened kergitavad taignat ja lisavad toiteväärtust. Õlle­pärmiga kergitati siis, kui tehti õlut ja õllepärmi oli võtta.

Täisteraviljajahudest saab valmistada karaskit, sepikut ja leiba, aga need sobivad kokku väheste toitudega. Iseseisva toiduna ei või neist kõhtu täis süüa, sest teraviljatoit annab happelise jäägi ja võib põhjustada kõr­ve­tisi. Leiba, sepikut või karaskit süües on soovitatav juurde võtta mingit loo­duslikku rohelist või salatitaime või süüa järgnevalt mõnd hautatud või küpsetatud aedvilja, kui parajasti sobivat lisandit ei ole.

Pannkook on tulepaistel küpsetatud paistekaku järglane. Pannkook moo­si­ga meeldib nii lastele kui ka täiskasvanutele, see on midagi väga mõnusat, kuid selle seedimine on väsitav ja pärast on halb enesetunne. Selle maitsva toi­du toiteväärtus on ainult 5% ja võnkesagedus 10⁵ Hz – mistõttu pole sellel enam toi­du väärtust, on küll hea maitse, kuid kahjulik mõju tervisele. On võimalik val­mistada ka niisuguseid pannkooke, mis on kõrge toiteväärtusega ja tervislikud, kuid ei sobi üleminekul loomulikule toidule, võnkesageduse ja toiteväärtuse muutused on liiga suured ja võivad tekitada seedehäireid.

 

Odrakarask

Odrakaraski taigna võib valmistada veega ja kergitamata. Kergitamiseks võib kasutada pärmi: 25 g pärmi segada teelusikatäie suhkruga ja lasta soojas seista. Panna kaussi 4 kl odrajahu, lisada vähehaaval vett ja segada puulusi­ka­ga parajaks taignaks, panna juurde pärm, katta rätikuga ja asetada sooja kohta kerkima. Pärmi asemel võib kasutada iduvett. See ei toimi hapendajana, sest kerkimise aeg on lühike, 2...3 tunniga ei jõua taigen hapneda. Odrajahutaigen ei sobi hapendamiseks.

Karaskitaigna maitsestamiseks võib lisada järgmisi kuivatatud maitse­ai­neid (ainult üht korraga): tilli, koriandri-, juurpeterselli-, juur- või varsselleri lehti, raudrohuürti või harilikku punet. Vormida väikesed õhukesed kakud ja küpsetada pliidiplaadil nõrgal tulel. Odrajahust ja veest valmistatud õhukesed karaskid on pehmed ja maitsvad soojalt, jahtudes muutuvad nad kõvaks. Kui koguda nad pliidil soojas seisvasse kaanega keraamilisse nõusse, siis püsivad kakud pehmed. Karaskit võib küpsetada ka ahjupannil või praeahjus õhukese koogina.

 Odrakaraskit on sobiv maitsestada vähese soolaga ja süüa rafineerimata külm­press-rapsiõliga. Odrakaraskist pehmemad on odra-aedviljakakud, mis on ühtlasi ka aedviljatoidu eest.

 

Odrapannkoogid

NB! Ei sobi üleminekul loomulikule toidule.

Valmistada odrajahust ja veest vormitav taigen. Soovi korral võib lisada mõnda odraga sobivat looduslikku või maitsetaime, nt peenestatud värsket või kui­vata­tud põldohakat või 20 g kuivatatud sellerivarsi. Vormida õhukesed ka­kud. Kallata pannile 3 sl rafi­nee­rimata kuumpress-päevalilleõli, lasta õli pan­nil tuliseks (õli on paraja kuumusega, kui pannile pandud kakk hak­kab säri­sema), tõsta kakud pannile ja lasta neil säriseda 2...3 minu­tit, ku­ni nad on läbikuumenenud, pöörata ja hoida veel 2 min. Tõm­ma­ta pann nõrgemasse kuumusesse ja lasta kookidel küpseda paksu räti­ku­ga kae­tud kaane all 10 min. Saadud pannkoogid on võnkega 10²⁴ Hz ja toiteväärtusega 150%. Odrajahutaignale võib lisada järgmisi kuivatatud maitsetaimi (korraga ai­nult üht): kuivatatud rohelist tilli, koriandrilehti, juurpeterselli- või sel­le­ri­var­si, raudrohuürti või harilikku punet. Pannkooke süüa maitsestatult soola või mee­ga. Neid ei või süüa hapu moosiga, kuid võib süüa koos magusa puuvilja­pü­­ree­ga (kuivatatud lõunamaistest puuviljadest).

 

Odra-kõrvitsapannkoogid

400 g õlikõrvitsat või suvikõrvitsat ’Spagetti’, 15 g kuivatatud selleri­varsi, 3 kl täistera-odrajahu, rafineerimata kuumpress-päevalilleõli.

Kõrvits riivida jämeda riiviga või köögikombaini jämeda ribastajaga. Selleri­varred jahvatada koos odraga või eraldi, kui jahu on juba olemas. Ained se­ga­da vormitavaks taignaks. Vormida õhukesed kakud ja küpsetada päeva­lille­õlis. Taigna maitsestamiseks võib kasutada samu mait­se­tai­mi, mis eelmises retseptis. Pannkooke maitsestada söömisel soola või meega. NB! Vedelat pannkoogitaignat valmistada ei või, siis saadakse praetud pann­koo­gid, mis seedimisele ei sobi. Pliidi malmplaadil eelmainitud taignast küp­se­tatud ka­kud omandavad võnke 10²⁴ Hz ja toiteväärtuse 140%, soola ja päevalilleõliga mait­ses­tamisel suureneb toiteväärtus 160%-ni. Nõuetekohaselt päevalilleõlis kuu­mu­ta­tud odra-kõr­vit­sa­pannkoogid omandavad võnke 10²⁴ Hz ja toiteväärtuse 200%, soolaga mait­ses­ta­mi­sel saame toiteväärtuseks 210%. Samast taignast tavakombel rafineeritud tai­me­õliga praa­dimisel omandavad pannkoogid kurjusepiirkonna võnke 10⁴ Hz ja toiteväärtuseks 2%.

 

Tritikale-kõrvitsapannkoogid

400 g kõrvitsat, tilli, 3 kl täistera-tritikalejahu, 2 sl rafineerimata kuum­press-päevalilleõli.

Kõrvits riivida jämeda riiviga, lisada hakitud till. Segada hoolikalt paras tai­gen. Vormida väikesed koogid ja küpsetada päe­valilleõlis . Võib süüa meega.

 

Nisu-pannkoogid

Valmistada iduveega taigen täistera-talinisujahust. Lisada võib veidi suhk­rut ja peenestatud võilillelehti. Hautada taimeõlis 21. retsepti kohaselt.

Talinisujahutaignale võib lisada järgmisi maitsetaimi ja -aineid (üks mait­se­aine korraga): kuivatatud rohelist tilli, koriandrilehti, leeskputke varsi, ba­sii­li­kut, majoraani, melissi, naistenõgest, iisopit, aedsalveid, aedruuti, karde­mo­ni, muskaati, lambaläätse, rosmariini, kalmust, raudrohuürti, harilikku punet, juu­rpeterselli- ja sellerivarsi. Pannkooke süüa maitsestatult soola, mee või vii­gi­marjapüreega. Sobib ka mustikakompotiga (võnkesagedus 10²⁴ Hz ja toiteväärtus 220%); ette­vaa­tust selline toit ei sobi al­gajale, liiga kõrge võnkesagedus ja toiteväärtus.

 

Nisu-kõrvitsapannkoogid

Valmistada 22. retsepti järgi, maitsestada talinisule sobiva maitse­aine­ga (vt tritikale-kõrvitsapannkoogid).