UUED MÕISTED TOITUMISES

 

Loomuliku toitumisõpetuse koostamisel osutus vajalikuks võtta kasutusele hulk uusi mõisteid, mis senises toitumisõpetuses puudusid. Mõiste võn­ke­sa­ge­dus ise­loo­mustab energialiike, elusorganisme, toiduaineid, toite jm. Ilmsiks on tul­nud elava tule eriline tähtsus inimese elus, nii soojusallikana kui toidu­val­mis­­ta­mi­sel. Toidutaimede, toiduainete ja toitude toiteväärtus on toitumise sei­su­kohast oluline näitaja. On vaja teada toiduainete absoluutset ja suhtelist toi­te­väärtust. Täiesti uus mõiste on ka inimese loomulik toit, sest senilevinud ar­va­­mus, et ini­mene peab liha sööma, ei pea paika, kuna inimene on oma orga­nis­mi ehituse poolest puuviljatoitlane. Töös­­­tuslik toit on talle võõras ja so­bi­ma­tu, põhjustades tsivilisatsioonihaigusi.

Definitsioonid ja väärtushinnangud on saanud võimalikuks Looja armust ja heldusest, tema soovist õpetada inimesi Püha Vaimu kaudu.

VÕNKESAGEDUS on füüsikaline suurus, mis ise­loo­mustab kõike vaimses ja materiaalses maailmas ning eluta ja elus­loo­du­ses. Võnkesagedust tuleb meil sageli kasutada toiduainete, toitude, ener­gee­ti­ka jm nähtuste iseloomustamisel.

Materiaalse maailma võnked on madalad, vaimse maailma omad kõrged. Inimene võib võnkumisi tajuda mürana, häälena, värinana, mehaanilise vib­rat­sioo­nina, valgusena, värvidena jne. Jumal on kõige kõrgema võn­ke­ga, inglid jt kõr­gemad vaimolendid on veidi madalama võnkega. Inimene on nii mate­ri­aal­ne kui ka vaimne olend. Tema võnkesagedus on elava looduse võngete piir­konnas. Kui ini­mene on läbi teinud vaimse uuestisünni ja on saanud ühen­du­se Jumalaga, siis võivad tema võnked hakata suurenema ja lähenema kõr­ge­ma­te vaimsete olendite omadele. Selleks, et luua eeldused tõusmiseks vaim­se maailma võngete redelil, on vaja inimese vaimu ja keha toita ma­te­riaal­­se maailma kõr­gemate võngetega, nagu elav tuli ja elaval tulel val­mis­­tatud inimesele so­bivad taimsed toidud, mis on omandanud elava tule võnke. Inimese vai­mu saab toita elava tule ja klassikalise muusika võn­ge­te­ga. Need loovad eel­duse tema vaimu ja keha võnke suurenemiseks, ju­hul kui ta palvetab, loeb Jumala Sõna ja elab Jumala tahtes. Aga kui puu­dub usk Jumalasse, siis elaval tulel valmistatud toit küll toimib, aga inimese vaim­sus ei muutu.

ELAVA TULE saame surnud kuivas puidus sisalduva bioenergia jää­gi (40%) vabanemisest põlemisel. Bioenergia vabanemisega kaasneb vaim­­se piirkonna võnk 1024 Hz. Elava tule kõrge võnke soojus on ini­me­se­le soojustandev ja sobiv toiduvalmistamiseks. Elaval tulel teatavaid reeg­leid jär­gides valmistatud toit omandab elava tule võnke ja sellise toidu söö­­mine suurendab inimese vaimsete kehade võnkeid, luues eeldused tema vaimsele edenemisele.

Planeet Maa energiaallikaks on Päike. Taimed kasvavad päikeseenergia,   -valguse ja -soojuse toimel ning päikeseenergia salvestub taimedes. Kuiva taim­se materjali põletamisel vabaneb energia soojuse ja valguse kujul – vabaneb bioenergia jääk vaimse piirkonna võnkega – elava tule võnkega 1024 Hz. Miljoneid aastaid tagasi kasvanud ürgmetsadest ja elusloodusest on saanud fossiilkütused – need on oma bioenergia täielikult kaotanud ja nende võnk on madal.

Inimene on õppinud kasutama taastuvaid ja taastumatuid energiaallikaid elektrienergia saamiseks, aga ka kütteks. Elektrienergia võnk on madal. Ainult bioenergia vabanemisega kaasneb vaimse piirkonna võnk. Ener­gia­­allikaid ja -liike võib järjestada võnke alusel järgmiselt: kuiv puit – 1024 Hz, elektrienergia – 108 Hz, turvas – 107 Hz, maagaas – 107 Hz, põlev­kivi – 106 Hz, kivisüsi – 106 Hz, nafta – 105 Hz, mikrolaine – 104 Hz.

Kõiki neid energiaallikaid ja -liike on võimalik kasutada toi­du­val­mis­ta­mi­sel, kusjuures toit omandab kasutatud energiaallika või -liigi võnke ja toidu võnk langeb kurjusepiirkonda. Erandiks on kuiv puit.

TOIDUTAIMEDE, TOIDUAINETE JA TOITUDE VÕN­KE­SAGE­DUS hertsides iseloomustab toidu kvaliteeti. Toidutaimede võnkesagedus ja toiteväärtus on omavahelises seoses. Säilitamisel ja töötlemisel võivad võnke ja toiteväärtuse muutused olla erinevad. Võnget ei ole senini kasu­tatud toiduainete ja toitude kvaliteedi hindamisel. Kuna võnkesagedus on kõigile näh­tustele ühine suurus, mida on võimalik Looja tahtel hinnata, siis saame väl­ja tuua seosed inimese toitumise, tema vaimu ja keha, aga ka tema vaim­se arengu vahel. Samuti võime välja selgitada igasuguste muude võn­ge­te mõju inimese tervisele ja vaimsele edenemisele.

ORGANOMINERAALID on elusorganismides kõik orgaanilised ühen­did, mis sisaldavad peale kuue põhibioelemendi (vesinik, süsinik, hap­nik, lämmastik, fosfor, väävel) veel makro- ja mikroelemente. Senini on neid nimetatud mineraalaineteks ning see on tekitanud arusaama, et elus­or­ga­­nismid sisaldavad ka mineraalaineid. "Võõrsõnade leksikoni" 2000.a väl­ja­an­de kohaselt on mõiste "mineraalaine" organismile eluks vajalik anor­gaa­ni­li­ne aine. Organism omastab neid mikrokogustes. Kuid inimorganismis anor­gaa­nilisi mineraalaineid ei esine. Selle arusaamise kum­mu­ta­mi­seks oli vaja kasutusele võtta uus mõiste – organomineraalid – et väl­ti­da vää­ritimõistmist.

INIMESE LOOMULIK TOIT on Looja poolt inimesele ette nähtud öko­loogilistest toidutaimedest ja taimsetest toiduainetest valmistatud elav toit ning elaval tulel teatavaid reegleid järgides valmistatud toit, millel säi­lib bioväli ja toiteväärtus ning mis omandab elava tule võnke 1024 Hz. Inimese loomulik toit on sobiv organismi ülesehitamiseks ja elu­tege­vu­seks. See ei põhjusta häireid ega haigusi; tagab inimesele tugeva immuun­süsteemi. Loomulik toit loob eeldused inimese vaimseks arenemiseks.

TOITEVÄÄRTUS on toiduaine väärtus, mille arvestamise aluseks on ini­mese füsioloogiliste vajaduste, st kogu organismi, selle elundite ja rak­ku­de elutegevuse vajaduste rahuldamine, aga ka vaimse struktuuri va­ja­dus­te rahuldamine samaaegselt kõigi eluliselt vajalike toitainete – vita­mii­ni­de, makro- ja mikroelementide ning teiste orgaaniliste ühendite sisaldusega toi­duaines. See näitab, kui täisväärtuslik on toiduaine inim­or­ga­nismi sei­su­kohast. Toiduaine toiteväärtus näitab, kuivõrd antud toi­du­ai­ne sisaldab kõi­ki toitaineid (süsivesikud, valgud, rasvad, vitamiinid, or­ga­­no­mine­raa­lid jt), mis sellele toiduainele on looduslikult omased.

ABSOLUUTNE TOITEVÄÄRTUS järjestab toi­du­ai­ned nende toiteväärtuse järgi protsentides. Kui on vaja erinevaid toi­du­ai­neid võrrelda, siis märgitakse juurde, et tegemist on absoluutse toi­te­väär­tu­se­ga. Toiduaine võnkesagedus ja absoluutne toiteväärtus on omavahel seotud väärtushinnangud, st mida kõr­gem on toiduaine võnkesagedus, seda suurem on selle absoluutne toiteväärtus.

SUHTELINE TOITEVÄÄRTUS on iga toidutaime pa­ri­ma sordi saagi jaoks 100%, kui teda on kasvatatud looduspärasel vil­je­lu­sel. Iga toidutaime saagi toiteväärtus oleneb tema sordist, kasvutingimustest, väe­ta­mi­sest, hooldamisest jm. Suhteline toiteväärtus võimaldab võrrelda mõjusid vastava liigi piires. Toiduaine töötlemisel, säilitamisel ja toiduvalmistamisel toiteväärtus väheneb, v.a toidu valmistamisel elaval tulel teatavaid reegleid järgides. Ena­mas­ti on vaja kasutada suhtelise toiteväärtuse, harvem absoluutse toiteväärtuse mõistet.