SISUKORD

Tööstuslikud joogid

Parim jook on looduslik puhas allika- või puurkaevuvesi

Hommikune jook talvisel ajal on sobiv valmistada kuivatatud ökopuuviljadest õhtul.

Kodus valmistatud mahlad ja mehud

Toortoidud ja toorsalatid

Vahtramahl ja kasemahl

Iduvesi

Taimeteed

Taimetee valmistamine


 

(01.05.2007)

Tööstuslikud joogid. Tänapäeva tööstuslikud joogid koosnevad suhkrust, keemilistest maitse- ja säilitusainetest ning keemiliste ainetega puhastatud veevärgiveest. Inimene kulutab needki vähesed toitainete varud, mida tal toidust õnnestub saada, tööstuskemikaalide ja suhkru eemaldamiseks organismist. Süsihappegaas limonaadides ja jookides on kahjulik. Maos tekib süsihape, mis nõrgestab maohappe toimet.

Tööstuslikud naturaalsed mahlad ja mahlajoogid valmistatakse enamasti välismaalt sissetoodud külmutatud mahlakontsentraadist. See kontsentraat on saadud kuumutamisel ja mahl on kaotanud elususe ja toiteväärtuse. Jookide valmistamiseks kasutatakse joomiseks kõlbmatut veevärgivett. Enamasti lisatakse veel keemilisi maitse- ja säilitusaineid, mis mõjuvad  tervisele kahjulikult.

Parim jook on puhas looduslik allika- või puurkaevuvesi. Hommikul pärast ärkamist on soovitatav juua vähemalt 2 kl head joogivett või sellesta valmistatud jooki (kuivatatud leotatud ökopuuviljadest, mahladest, hoidistest jm).

Talvisel ajal on otstarbekas valmistada hommikune jook kuivatatud ökopuuviljadest eelmisel õhtul. Vajaduse korral puuviljad tükeldada, täita kann pooleldi, valada vesi peale. Hommikul lahjendada jook paraja maitseni ja valada peale uus vesi. Vett võib juurde valada 3...4 korda ja kahe päeva jooksul nautida maitsvat jooki. See on tervikjook, sest lõpuks süüakse hommikueineks ära ka leotatud puuviljad, nt mikserdatud püreena. Hommikul peaks seda jooma tund aega või vähemalt 40 min enne hommikueinet. Ökoloogilisi puuvilju võib aiapidaja endale ise kuivatada või osta importpuuvilju – ka nende hulgas leidub ökoloogilist.

Kodus valmistatud mahlu ja mehusid võib teha küll hoolega ja hästi, kuid neil on üks puudus – see ei ole terviktoit, midagi on ära visatud ja ka seda on vaja. Mahlu ei soovita üldse teha, kui siis üksnes mehusid. Marjad ja puuviljad tuleb hoidistada tervikuna, koorimata ja koos seemnetega. Ainult luuviljalistel tuleb seemned eemaldada. Seega on parimad säilitamise moodused kuivatamine ja hoidistamine kompotina.

Toortoidud ja toorsalatid sisaldavad palju looduslikku puhast vett taimemahlade koostises.

Vahtramahl ja kasemahl on tervislikud joogid kevadel. Need vabastavad kevadväsimusest.

Iduvesi on värskendav ja puhastav jook, mis sisaldab piimhapet. See soodustab seedimist ja piimhappebakterite tegevust. Eriti oluline on iduvesi neile, kes on kasutanud antibiootikumiravi, aga ka neile, kes meeleldi söövad liha- ja piimasaadusi, sest tänapäeval on udarapõletik tavaline ja seda ravitakse antibiootikumidega, nende mõju on pikaajaline.

Iduvett võib maitsestada meega ja kasutada kui mesi on lahustunud. Iduvett võib hoida segatuna meega 1...2 ööpäeva toatemperatuuril ja siis kasutada. Iduveele võib lisada ka rosinaid ja lasta enne kasutamist seista toasoojuses ühe ööpäeva.

Taimeteed. Joogiks sobivad mitmesugused taimeteed. Kui on vajadus ravimtaimede järele, siis kasutada neid vaheldumisi lahja teena. Kui tervis on korras, siis tarvitada looduslikke teetaimi, mis olulist ravivat toimet ei oma. Ravimtaimi ei ole soovitatav kasutada siis, kui neid vaja ei ole.

Ravimtaimede hulgas leidub ka neid taimi, mida võib kasutada igapäevase tee valmistamiseks, aga mõnda neist tuleb korjata teisel ajal. Teeks sobivaid taimi võib igaüks ise puhtast loodusest korjata. Neid saab ka loodustoodete kauplustest osta.

Igapäevaseks teeks sobivad järgmised looduslikud taimed:

- aaskannike (Viola tricolor) – ürt õitsemise algul;

- astelpaju (Hippophae rhamnoides) – lehed, korjata õitsemise ajal okste tagasilõikamise käigus;

- eukalüpt (Eucalyptus viminalis) – lehed;

- harilik kopsurohi (Pulmonaria officinalis) – ürt enne õite avanemist;

- harilik kortsleht (Alchemilla vulgaris) – ürt õitsemise ajal;

- harilik kukerpuu (Berberis vulgaris) – lehed õitsemise ajal;

- harilik kuusk (Picea abies) – noored 3...4 cm pikkused kasvud;

- harilik maarjalepp (Agrimonia eupatoria) – ürt enne õitsemist;

- harilik mänd (Pinus silvestris) – pungad talvel ja varakevadel;

- harilik pune (Origanum vulgare) – ürt õitsemise ajal 20 cm pikkuselt;

- harilik raudrohi (Achillea millefolium) – ürt enne õitsemist 15 cm pikkuselt;

- harilik saialill (Calendula officinalis) – ürt õitsemise ajal;

- harilik vaarikas (Rubus idaeus) – sügisel metsast noored kasvud koos lehtedega, talvel varred;

- harilik võilill (Taraxacum officinale) – õienupud;

- harilik hobukastan (Aesculus hippocastanum) – õied;

- harilik humal (Humulus lupulus) – "käbid";

- liht-naistepuna (Hypericum perforatum) – ürt 15...20 cm pikkuselt õitsemise algul;

- meliss (Melissa officinalis) – ürt õitsemise algul;

- metsmaasikas (Fragaria vesca) – lehed, pärast marjade valmimist;

- must leeder (Sambucus nigra) – õiekobarad (lõigata kääridega);

- nõmm-liivatee (Thymus serpyllum) – ürt õitsemise ajal;

- põldmurakas (Rubus caesius) – noored kasvud kogu suve;

- teekummel (Matricaria chamomilla) – õied õitsemise algul.

Teeks korjatud taimed kuivatada varjulises õhurikkas ja soojas kohas – näiteks pööningul. Eriti soodne paik on plekk-katusealune või puudega köetav ruum. Taimi ei tohiks kuivatada päikese käes ega elektrilises kuivatuskapis.

Taimetee valmistamiseks on vaja puhast allika- või kaevuvett. Veevärgivesi selleks ei kõlba, isegi pumbakaevust saadav vesi ei sobi, sest torustikku settivad nii anorgaanilised kui ka orgaanilised ained, mis seismisel roiskuvad. Filtreerimine söefiltriga hävitab vee biovälja. Veevärgivee filtreerimine parandab üksnes vee maitset, aga mitte kvaliteeti. Kui kaevuvees on rauaühendeid normist rohkem, siis lasta veel 24 tundi jahedas ruumis seista, et rauaühendid välja sadeneksid.

Teevee kuumutamiseks sobib emaileeritud kann või pott. Vesi kuumutada keemiseni puupliidi malmplaadil, mitte lahtisel tulel. Pioneeripliit teevee valmistamiseks ei sobi. Kui vesi läheb tugevalt keema ja on keenud juba üle ühe minuti, siis tuleb see ära visata ja võtta uus. Elaval tulel keemiseni kuumutatud teevesi säilitab oma biovälja ja mineraalsoolad ei sadene välja. Elektri- või gaasipliidil vee kuumutamisel keemiseni tema bioväli hävib ja mineraalsoolad sadenevad välja.

Keraamilise teekannu võib seniks panna praeahju soojenema, kuni vesi pliidil keema hakkab. Näputäis teetaimi ühe liitri kuuma vee kohta panna kannu ja valada keemiseni kuumutatud vesi peale. Kann sulgeda kaanega, katta kannusoojendajaga ja lasta teel tõmbuda: õieteel 5 min, leheteel 10 min ja ürditeel 15 min. Kui tee on tõmbunud, siis valada see läbi sõela tassidesse (ülejääk teise kannu), lasta jahtuda ja soovi korral lisada veidi roosuhkrut, peedisuhkur ei kõlba. Mesi ei sobi teesse, mille temperatuur on üle 35 ºC, sest kuumas mee väärtus langeb. Tee valmistamisest ülejäänud vett ei tohi järgmise tee valmistamiseks kasutada, vett ei või mitu korda kuumutada.

Tee valmistamiseks ei saa kasutada termost, sest tavatermoses on elavhõbedat sisaldavat amalgaami, millel on halb mõju.